Lõplik otsus korraldada olümpiamängud Antwerpenis võeti vastu ROK-i XVII istungil Lausanne'is 1919. aastal. Muud kandideerinud linnad: Lyon (Prantsusmaa), Budapest (Ungari). Võistluste patroon oli Belgia kuningas Albert I (1875 - 1934), kes avas ka olümpiamängud. Olümpia peaareen oli Champs de Beerschot'i staadion, mis mahutas 40 000 pealtvaatajat. Staadioni rada oli 400 m. Korralduskomitee esimees oli krahv Henri de Baillet-Latour (1876 - 1942). Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis. Medaleid jagati välja 161 komplekti, sealhulgas 29 kergejõustikus. Antwerpen, samanimelise provintsi ja flaamide asuala keskuses, on linn Põhja-Belgias, 17 km Schelde jõe suudmest ja 88 km Põhjamerest. Rajatud 600. aastail, linn aastast 1291. Maailma tähtsamaid sadamalinnu. Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64 (võistlesid iluuisutamises, tennises, vettehüpetes, ujumises).
läbirääkimiste korraldamine 9. nädal tulemused positiivsed ..... Koolis projekti tutvustus: 10.- Koolis käidud ja info edasi antud. .....+vaba- infolehtede jagamine, 11.nädal Reklaamide paigutus, infolehed jne tahtlik tutvustus koolitundides. Reklaamide paigutamine Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 12 koolimajadesse Toitlustaja leidmine ja Toitlustajaks leitud ........ kohvik, läbirääkimised: pakutav toit, kokkulepitud pakutava toidu, selle kogus ja hind 11.nädal koguse ja hinna suhtes ..... Infopäeva läbiviimine: Välja mõeldud erinevaid mänge, ....
Riik suunas noori sõjasangareid haridusteed jätkama koolimaksust vabastamise ja priide õpikutega. Õppursõdurite meelespidamine Vabadussõjas Õppurite tööd Vabadussõjas hindas vabariigi valitsus väärikalt, andes 2060-le neist prii kooli kuni ülikooli lõpetamiseni. Paljud sõjas osalenud kooliõpilased teenisid välja Vabadusristi, millega kaasnes rahaline autasu. 7 Mõnigi pälvis oma sangaritegude eest tasuta maad. Paljudesse koolimajadesse ning üliõpilasorganisatsioonide kodudesse pandi järgnenud iseseisvus aastatel langenud õppursõdurite ja tudengite mälestuseks üles marmortahvlid hukkunute nimedega. Tallinnas Reaalkooli ees aga paikneb monument koolipoistele ja õpetajatele, kes langesid Vabadussõjas. Tallinna Gustav-Adolfi Gümnaasiumi 6-nda klassi poisi mälestus Vabadussõja alguspäevist. "Mäletan selgesti ärevusrikkaid novembrikuu päevi 1918-dal aastal. Käisin
1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda. 1920. aasta suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 20aprill12 september 1920 Belgias Antwerpenis. Olümpial osalenud majutati Antwerpeni koolimajadesse; eestlased olid ühes tütarlaste koolis. Spordialade toimumise ajaline jaotus Aprill jäähoki, iluuisutamine; Juuli purjetamine, laskmine, polo; August enamik spordialasid; September jalgpall, ratsutamine. Eestlased olümpial E.S.S "Kalevi" poolt Belgia Olümpiakomiteele saadetud osavõtutaotlusele saabus küllalt lootusetult kõlav vastus: võistlejate ülesandmine olümpiamängudeks võib toimuda Venemaa Olümpiakomitee kaudu, kuna Eesti Vabariik ei ole ROK-i liige.
annaabi.ee 
