pidid algus aastatel kaasa võtma nädalase toiduportsu. Hiljem hakati koolis toitustlustama. Õppimine toimus tihti klassiruumides kus olid koos kaks klassi. Õppepingid olid musta värvi, üles tõstetavate klappidega. Laual olid tindipotid, kuhu kasteti sulg ja kirjutati. Klassi ees oli suur musta värvi puidust tahvel. Õppeained olid sarnased praegustega, aga veidi pealiskaudsemad. Vahetundidel jalutati paarikaupa mööda koridori. Tihti olid vanad mõisahooned ümber ehitatud koolimajadeks, kus olid säilinud keerdtrepid, võlvlaed ja aulates ümmargused tugisambad ornamentide ja kujutistega. Maakoolidel olid omad aiamaad, kus kasvatati juurvilju ja marju. Suvel käisid lapsed aias peenraid rohimas. Aiasaadusi kasutati hiljem õpilastele lõunasöögi valmistamiseks. Koolis oli palju leninlikku õppetust. Peaaegu kõik õpilased olid algul oktoobrilapsed, kes kantsis viisnurkset Lenini pildiga rinnamärki. Hiljem oldi
Kooli mindi 5 aastaselt, 16 lõpetati. Õpiti ka liitmist, lahutamist, geomeetriat, astronoomiat, arstiteadust ja loomulikult kõige peamine oli kirjatehnika. Haridus oli privileeg, sest see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikuks haridus oli eelduseks ametnikuks või preestriks pääsemisel ja tagas kindlustatud elujärje kui ka auväärse ühiskondliku positsiooni. Babüloonia Koolidki asusid templite juures. Samas on arheoloogid leidnud hooneid, mida koolimajadeks peetakse, kuid mis ei olnud templite osad. Enamik õpilasi, siiski mitte kõik, pärinesid rikkamatest perekondadest. Õpiti lugemist, kirjutamist, kirjandust ja matemaatikat. Kõrgema klassi seas oli kirjaoskus üsnagi levinud, seda kasutati ka igapäevastes asjaajamistes. Samuti võimaldas kooliharidus madalamatest ühiskonnaklassidest pärit inimestel riigiteenistuses ning ka preesterkonna seas karjääri teha.
nende järelvaatuse alla kuuluvate koolide tervishoiu seisukorra kohta kokku. Õpeaasta aruanne antakse kohalikule tervishoiu-osakonnale ära mitte hiljem kui 1. juuliks. § 9. Uute koolimajade ehituse puhul vaatavad kooliarstid koha üle, tutvustavad end maja plaanidega, niisama ka kõigi ettevõetavate muudatustega plaanides ja annavad selle kõige kohta oma otsuse. § 10. Kooliarstid võtavad osa kommisjonidest, mis uusi koolimajasid kui ka koolimajadeks ümberehitatud hooneid vastu võtavad. § 11. Kooliruumide üürimise korral vaatavad kooliarstid neid lühi ja annavad nende kõlblikkuse kohta oma otsuse, niisama näitavad nad, missugused ümberehitused ja muudatused nendes ette tulevad võtta. § 12. Kooliarstid seavad iga kooli ruumide kohta kindla kava järele kirjelduse kokku ja täiendavad teda ettetulnud muudatuste puhul. § 13. Iga aasta annavad kooliarstid teatavaks ajaks, mis kohaliku omavalitsuse poolt
annaabi.ee 
