Nimed Marmortahvlil tegelased: -Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. -Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. -Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. -Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. -Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. -Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas
„Nimed marmortahvlil“ Albert Kivikas Henn Ahas – Kommertskooli 7.klassi õpilane, vaesest perekonnast. Sõjas oli erapooletu. Tal oli kirg raamatute vastu. Ta elas oma korteris, koolilinna kaugemas agulis. Käämer- Kängujäänud kasvuga, tumedad juuksed, tedretähniline. Sotsialismi ja kommunismi poolt. Vaesest perekonnast. (Suvel käis alati raudteel tööl) Elas Hennist paar maja eemal tibatillukeses toauberikus. Käsper- Alati hästi riides ja heatujuline. Rahvusluse poolt. (Tema liimis mobilisatsiooni kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht.
Nende peamine ülesanne oli kutsuda ning õhutada ülesse kõiki koosolekul viibijaid võitlema ning kaitsma oma riiki, vabadust ja uhkust. Sellega nõustusid enamus. 9. Henn Ahas polnud pärit just kõige jõukamast perest, ega kõige paremast kodust. Henn Ahase peres oli väga palju pereliikmeid ning sellest tingituna oli Henn Ahasel ka väga vilets ning väga halvas seisukorras olev kodu. Henn Ahas elas oma korteris, mis asus koolilinna kõige kaugemas agulis mis võimaldas tal Tartus õppida. 10. Maal elavate inimeste suurim tahtmine oli saada endale suurem tükk maad, et harida seda enda tarbeks. Nad soovisid endale luua põldusi ning talusid, millepealt teenida endale igapäevast leiba ja ka isegi kasu, sest toitu nappis. Mõni soovis ka luua endale mõisa ja võtta endale tööle odavat tööjõudu. Maal elavate inimeste soov oli elada enamasti rahus ning puutumatuses. Maal elav rahas pooldas rohkem punaseid, sest
minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha vägivalda kasutada Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga
NIMED MARMORTAHVLIL ALBERT KIVIKAS Tegelased: (neile leidsin raamatust iseloomustused). Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline. Viires- pikk, kuivetu ja kogelev. Tääker- kõige kogukam klassikaaslane. Konsap- pikk, klassi parim sportlane. Mugur- heleda häälega. Jürine- pikk, sileda näoga
16 Linnasisene transport toimus isiklike hobuveokite ja sõidu- ning veovoorimeestega. Sõiduvoorimehed tegid lühikesi otsi linna ja raudteejaama ning linna ja linnaläedaste trahterite vahel. 1889. Aastal sai Võrust raudteeäärne linn pärast kolmeaastast vaevarikast tööd. Raudteeühendus osutus linnale oluliseks.17 Linna arengu ja kasvamise taga on ühe olulise tegurina linakaubanduses tekkinud soodne olukord. Linna heale käekäigule oli kaasa aidanud ka hea koolilinna maine, mida paljudel teistel sama suurusega provintsi- ja kreisilinnadel polnud. Struck nimetab eraldi Krümmeri poeglaste kooli ja Genge tütarlaste kooli ja rõhutab, et kui koolidel tekkisid pinged ja n Genge kool lausa 12 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 16; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadamta), lk 7. 13 Pullat, 1984, lk 33. 14 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 16; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki
annaabi.ee 
