Heaoluriik-püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse nt:Inimene ei suuda enda eest hoolitseda sünnist surmani niisiis kui inimene seda vajab aitab heaoluriik toime tulla vastavalt vajadusele. Kui alustada inimese sünnist siis algselt sündides on beebi elu alguseks väga hea riigitoetus ,see aitab kaasa tema kasvamisele ja riietamisele mis tähendab ,et beebit kasvatavat ema ei muuda see laisaks. Lapse arenedes koolilapseks võib laps võtta vastu kahest otsusest ühe:Kool on riigipoolt kingitus tasuta areneda ja kasutada seda targalt või võta seisukoht,et kool on lollidele ning olen piisavalt tark ja ei vaja kooli.Viimase juhul muudab heaoluriik inimese laisaks ja paneb ära kasutama ühiskonna hüvesid,sest kohustused ja vastutused kasvatavad iseloomu. Täiskasvanuna võib heaoluriik muuta inimese laisaks kuid ei pruugi.On inimesi
tuleb hiljem ka enesehinnang mis on kõrge. Lapseeas lapsed ennast ei hinda vaid otsivad tuge ja armastust. enesehindamine tuleb hiljem umbes kooliajal kui laps on 8-10 aastane. võib varem kui ka hiljem tulla mis oleneb lapse arengust. Kokkuvõtte On kõrge ülikõrge ja madal enesehinnang. Minu poolt ka lisatud hinnang mis ei mõjuta. Enesehinnang tuleb koolilapseajal. Enne seda on lapsele vaja anda turvalisust ja kindlust, et lapse enesehinnang ei oleks peamiselt madal kui koolilapseks saab ja ennast hindama hakkab. kõik need enesehinnangud on meil kõigil kuigi paljud ei taha seda uskuda. Vanemad ja ka lähedased on need kes lapsele enesehinnangu kindlustavad. Me ei saa ennast panna rühmadesse kuna me kõik väga erinevad. Elu valikuid on palju ja on aega ennast täiustada kui me seda ainult tahame. Kasutatud materjalid rajaleidja.ee tnk.tartu.ee hkhk.edu.ee minu teadmised
aegadel omandati alles koolis. Koolivalmiduse ilmingud on muutused lapse kehalises, sotsiaalses ning vaimses arengus. Kui vanemad pööravad reeglina tähelepanu lapse vaimsele valmisolekule, siis lapse toimetuleku seisukohalt osutub sotsiaalne ja isiksuse arenguga seotud aspekt samavõrd oluliseks või olulisemakski. (Lapse areng..) Esimesse klassi üleminek on sotsiaalselt loomulik. See annab märku, et laps muutub „kodulapsest“ „koolilapseks“. See on suur muutus ka täiskasvanute vastutuse jagamises. Lasteaia päeva lõpus teavad vanemad kõikidest oma laste uinakutest, söökidest ja probleemidest. Esimene klassi laps pole enam sellisel viisil vanemate kontrolli all. Tekib õpetaja ja lapse vaheline süsteem – kuhu lapsevanemad saavad sekkuda ainult kriisihetkedel. Algkool on kohustuslik, 9 atmosfäär on formaalne ja vanemaid ei oodata kooli külastama. Õpetajad on
Üldistatud teised - kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnorimid. 62. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine - õpitakse mingist rollist loobuma. Nt pensionile jäädes lepitakse tööelust loobuma. 63. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine on uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks töötu staatusest tööliseks, lapsevanemaks saamine, täisealiseks saamine, abiellumine, lasteaialapsest koolilapseks jne. 64. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt- ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? Tervis ja sotsialiseerumine: kehaliselt aktiivsemad noored omandavad kergemini ausa mängu reeglid ja suhtlemine liikumise läbi aitab kaasa adekvaatsemale sotsialiseerumisele. Perekond: Perekonnal on suur mõju lapse isiksuse kujunemisele. Omandatakse erinevaid oskusi ning teadmisi ümbritseva maailma/ühiskonna kohta
annaabi.ee 
