kaalu vaid ühel õpilasel (4% koolikottidest) • 2. klass: keskmine koolikoti kaal 2,5 kg, üle lubatud kaalu kolmel õpilasel (12,5% koolikottidest) • 3. klass: keskmine koolikoti kaal 2,5 kg, üle lubatud kaalu viiel õpilasel (23,8 % koolikottidest) • 4. klass: keskmine koolikoti kaal 2,7 kg, üle lubatud kaalu kolmel õpilasel (12,5% koolikottidest) • Järeldus: suurem osa algklasside õpilastest käib koolis normaalkaaluga koolikottidega Tulemused - 12 algklassi õpilast käib koolis liiga raske kotiga Tulemused – 12,8% ületas SÜG- s, 65% Eesti Õpilasühenduste poolt läbiviidud kaalumise tulemusel Õpikute kaal algklassides • 1. klassi raskeimad õpikud: matemaatika 522 g, aabits 467 g, eesti keel 401 g • 2. klassi raskeimad õpikud: eesti keel 456 g, õigekiri 409 g, muusika 404 g • 3. klassi raskeimad õpikud: eesti keel 458 g, inglise keel 364 g, matemaatika 353 g
Kas teie, LUGUPEETUD EAKAD olete kunagi mõelnud, kui palju te ISE ELEMENTAARSETEST viisakus-ja käitumisreeglitest kinni peate? Kui te leiate endas piisavalt jõudu tühja bussiistme nimel maratoni joosta, siis miks mitte leida endas piisavalt jõudu need kaks peatusevahet jalgsi käia, püsti seista või oma turukotti ise üle tee tassida? Ma usun, et istuma peaks see rase naine seal ukse juures ja need kaks koolipoissi, kes teie suurte tagumike vahele kiilunult oma endaga sama suurte koolikottidega vahekäigus seisavad, mitte teie, kes te Kase- Silvi juurest tulete, kus te olete päev läbi Aliidest ja Peetrist ja nende valgest puudlikutsikast rääkinud, torgates vahele lauseid kritiseerimaks valitsust, väikest pensioni ja lapselapsi. Samuti tähendab minu teada viisakus ka MINGUSUGUSTKI tolerantsust teiste inimeste suhtes. Siinkohal pean ma silmas konkreetselt pidevalt virisemist punkarite, gootide ja igasuguste äärmuste suhtes
see mugavus, et mitte hulluks minna. Ja paika pandud tõdesid ju ometigi painutama ei hakataks ning see, kes seda teha julgeb, on kas veidrik või olend teiselt planeedilt. Ennist mainisin veel, et raamat peegeldab mõneti võitlusi iseenda ning maailmaga. Sellega ei pidanud ma silmas mitte seda, et kirja kirjutaja on suitsiidne-maniakaalne revolutsionäär, kes naabrite ja pagan teab kellega veel kohut käib, kõigis oma muredes valitsust süüdistab ning pärastlõunases bussis suurte koolikottidega lapsi sõimab. Pidasin silmas pigem hirmu tekitavat tõdemust, et maailm, kus kirja kirjutaja elab, on tema jaoks mõneti puudulik ja põgenemisteed ka ei ole. Tsiteerin ühe lõigu raamatust, mis kannab just seesugust mitte-siia-maailma-kuulumise sõnumit: "Ah! Angelo, miks ma ometi toppisin oma nina inimeste maailma, oleksin pidanud jääma sinna, kus oli minu koht, taimeriiki, tõenäosusesse, Ida-Euroopasse, lapsepõlve ühes umbses korteris, mille aknal vohasid vanaema rohtliiliad
annaabi.ee 
