arstiteadlane, visiidile paluti koos probleemse lapsega alati ka ema või isa. Neljandaks toetuspunktiks Viinis oli linna pedagoogiline instituut, analoogiline umbes Eesti kunagise õpetajate täiendusinstituudiga. Elango sealoleku ajal oli õpetajatega läbiviidava 6 seminari teemaks Euroopa riikide koolisüsteemid. Ta sai ülevaate Euroopa tähtsamate riikide koolisüsteemidest ja koolikorraldusest. Hiljem pidas ta nendel teemadel Tartu ülikoolis loenguid. 6.Õppeülesandetäitjana Tartu ülikoolis Peeter Põllu surmaga jäi pedagoogika õppetool ülikooli vakantseks. Vakantseks jäänud õppetooli koormus jagati kolme inimese vahel. Üks osa anti Elangole, teine A.Koortile , kolmanda osa täitjaks kutsuti Pärnust Tartusse sealne koolinõunik Johan Estam. Õppeülesande täitjana oli Elango koormuseks tavaliselt paar tundi loenguid nädalas ja proseminari juhtimine. Loengute
Nemad asusid kritiseerima valitsevat ühiskonnakorraldust, eriti pärisorjust. See jäi reeglina üksikute kirikuõpetajate kritiseerimise tasandile. Haridus Rootsiaja lõpul pandi alus talurahva haridusele, aga vahepeal oli Põhjasõda, mis põhjustas tagasilöögi haridusele, nt paljud koolmeistrid said surma sõja tõttu, osad surid katku, pärast sõda tuli asuda uuesti koole rajama. 1739.a anti välja LM konsistooriumi otsus talurahva koolikorraldusest, seda järgiti ka mõnevõrra Eestimaal. Mida peab oskama: 1) Luteri katekismuse 5 ptk peas, tuleb osata selgitada, 2) Piibli lugemine (lugemisoskus), 3) olulisimad kirikulaulud pähe, 4) osata kasutada lauluraamatut (seina peal numbrid, tunned neid ja leiad õige laulu raamatust üles). Kui laps sai need kodus selgeks, kooli minema ei pidanud. Koolis käisid 7-12-aastased lapsed. Õppeaasta kestis mardipäevast lihavõteteni. Probleemiks oli, et koolmeistreid ei olnud väga palju väga tarke
andes neile vajaliku põhihariduse ja võimaluse oma tugevamaid külgi juba põhihariduse omandamisel edasi arendada ning kus koole on riiklikult välja töötatud süsteemi alusel võimalik ka võrrelda, on minu meelest jätkusuutlik ja edasiarenev süsteem. Briti koolisüsteem on ettevalmistus eluks, mitte näpuga mööda õppekava ajamine. 21 KASUTATUD ALLIKAD uk kool. KOOLIKORRALDUSEST JA JUHTIMISEST INGLISMAAL http://portaal.e-uni.ee/invet/reisipaevik-2013-opiranne-louna-inglismaal/uk_kool.doc (22.03.11) TSEGB. The System of Education in Great Britain- http://schoolenglish.ru/anglosphere/179/the-system-of-education-in-great-britain-2 (15.01.11) Eures- http://www.eures.ee/817 (21.03.11) Hääl M. 2003 Vaadakem sinna, kus haridussüsteem toimib. Postimees http://www.postimees.ee/101203/esileht/arvamus/121391.php (20.02.11)
annaabi.ee 
