inimväärikuse kaotus samaväärses rühmas. Kiusatud õpilane muutub tõrjutuks, ebapopulaarseks ja tema tegevusse suhtutakse negatiivselt. Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. Kuidas kiusamist ära hoida? *Töötamine koolikollektiivis - kõigi seostamine ärahoidva tegevusega Koolikollektiivis on oluline kõigi seal töötavate täiskasvanute seostamine kiusamise äratundmise ja sellesse sekkumisega. Seostamine eeldab ühiseid vestlusi, mille käigus arutatakse oluliste väärtuste üle, jagatakse kogemusi ja lepitakse kokku oma kooli kõige paremini sobivate tegutsemisviiside suhtes. Tähtis on pöörata tähelepanu kooli kasvatuskultuurile, tööõhkkonnale ja kiusamisega seotud hoiakutele
aadlikollektiiv korrastub (ideaalis) lähtudes au normidest, mida rikkuda on häbi, siis suhetes väljaspool asetseva talupoegkonnaga kasutatakse hirmu keelde. Kuid ka talupoegkond korrastub sisemiselt häbi normide järgi. Mõisniku suhtes on lubatud teod, mida talupoegade seas loetakse häbiväärseteks. Siin on lubatud pöördumine välise jõu („tsaar“, „ülemus“) poole. „Au“ eeldab kõikide probleemide lahendamist kollektiivi sisemiste jõududega (vrd suhtumist „kitupunni“ koolikollektiivis). 5. Kirjeldused, mis põhinevad nende normide eristamisel, mida antud kollektiivis on häbi rikkuda, ja nende, mille täitmist dikteerib hirm, võivad olla heaks aluseks kultuuride tüpoloogilisel klassifitseerimisel. 6. Suhted nende inimese kollektiivis käitumise normeerimise kahe tüübi vahel võivad tugevasti varieeruda. Kuid ilmselt on mõlema olemasolu ja nende eristus kultuurimehhanismis hädavajalikud. Võib hüpoteetiliselt eristada kolme etappi nende ajaloolises arengus:
tee keegi nende murest välja. Samuti on iga laps individuaalne ja mõne lapse jaoks võib solvamine, mida teised suudavad naljana võtta, põhjustada väga suuri üleelamisi. (Lasteombudsman, 2014) 5. Tunne ise huvi õpilase käekäigu vastu, keda klassis teiste tegemistest tihti välja jäetakse ja suuna õpilasi teda kaasama. (Lasteombudsman, 2014) 6. Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad? Koolikollektiivis on oluline kõigi seal töötavate täiskasvanute seostamine kiusamise äratundmise ja sellesse sekkumisega. Seostamine eeldab ühiseid vestlusi, mille käigus arutatakse oluliste väärtuste üle, jagatakse kogemusi ja lepitakse kokku oma kooli kõige paremini sobivate tegutsemisviiside suhtes. Tähtis on pöörata tähelepanu kooli kasvatuskultuurile, tööõhkkonnale ja kiusamisega seotud hoiakutele. Koolides, kus on tugev
annaabi.ee 
