meelte) ning oleks rohkem praktikapõhised. Et inimesed saaksid koolitustest rohkem osa võtta, siis peaks koolitusi tooma inimestele lähemale. Kavalalt saab inimestele tekitada ka huvi kui mõni koolitus toimuks näiteks kohalikus lillepoes. Kokkuvõtteks leian, et on palju põhjuseid ja tegureid, mis takistavad osalemast elukestvas õppes. Näiteks erivajadustega inimestel on vähem pakutavaid õpivõimalusi. Mõndadel inimestel on ka negatiivsed koolikogemused, mis tekitanud suurt huvipuudust jne. Kõikidele probleemidele pole aga ühest lahendust. Abiks aga on õppimisvõimaluste ja nende tingimuste muutmine. KASUTATUD ALLIKAD: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22008/2-6.pdf [08.03.2014] http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&ved=0CDcQFjAC&url=http%3A%2F %2Fvana.innove.ee%2Forb.aw%2Fclass%3Dfile%2Faction%3Dpreview%2Fid %3D37518%2FOpime %2Boppima.docx&ei=8IEYU7KjGcb_ygPMo4GADQ&usg=AFQjCNEYd6W3obY0xwhurPgU1
Antonio Stoppani nõbu. Ema ja tütar olid väga lähedased. Isa rangus ja ema leebus tekitasid tihti tüli ning väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Perekonnas valitses range kord, igaüks teadis oma ülesandeid. Noorena pidi Maria iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, ta oskas end teiste rolli asetada. (Madise 1992, 3). Pere ainuke tütar pandi tavakooli. Esimesed koolikogemused sööbisid Maria mällu näitena selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus. 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi
töösse, sotsiaalsetesse normidesse ja kohustustesse. Kool annab värvi lapse elule 9 12 tähendusrikka aasta jooksul. On oluline, kuidas laps kogeb kooli, klassi, õpetajat ja iseennast 173 koolilapsena. Pidevad ebaõnnestumised, halvaks olemise tunded, ükskõiksus ja küllastatus murendavad enesetunnet. Jätkuvad negatiivsed koolikogemused väljenduvad erinevate häiretena nagu koolist puudumised, häiriv käitumine, veiderdamine, pinged, masendus, kiusatavaks saamine või teiste kiusamine. Õnnestumised, pingutuste kaudu saadud rahulolu, head sõbrad, õpetaja toetus ja koostegutsemise rõõm tugevdavad enesetunnet. Iga lapse puhul on kasulik mõelda, millal tal on õige aeg kooliga alustada
annaabi.ee 
