aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=28&table=Persons · Jättis jälgi koolikirjandusse ja lasteproosasse; · Astus esimesi samme lastekirjanduse teooria ja kriitika rajamisel; · Esimene, kes väljus loomuliku karistuse rangest skeemist. · Mõistis, kui raske on lastel lugeda "Kalevipoega", kuid selle tundmine on vajalik, mistõttu lähenes sellele proosalikult. J. Kunderi jutustamislaad on elav ja rahvalik ning see sobib eriti hästi lastele. Samas stiilis on ta töödelnud ka muinasjutte "Eesti
jutuke), korrutustahvel, numbrite kirjutamise õpetus kuni neljakohaliste arvudeni. Masingu aabitsajuttude süžeed on rahvusvahelised, lapsepäraselt ja ladusasti ümber jutustatud. Aabitsas on kaheksa õpetliku sisuga jutukest, kus hoiatatakse lapsi ülekohtu, varguse, järelemõtlematute tegude, suitsetamise ning loomade-lindude piinamise eest. Masingu aabits tõi küll ilmaliku lugemismaterjali meie koolikirjandusse, kuid veel aastakümneid hiljemgi ilmus rohkesti ABD-raamatuid, mis sisaldasid ainult või peaaegu ainult vaimulikku teksti. Ka Masingu enda järgmine aabits „Täieline ABD Ramat“ (1823) pakub üksnes vaimulikke lugemisi. 4. Lastekirjanduse arengud 16.–18. sajandil Aabitsad eelmises punktis! Lääne-Euroopa maades ulatuvad usulise ja õpetliku laste tarbeks mõeldud kirjasõna varasesse keskaega, ilukirjandusliku lastekirjanduse algus aga seostub 18. saj teise poolega.
Kihelkonnakoolide osatähtsus kasvas koos majanduselu arenemisega. 1881. aastaks oli kogu Eestis 62 kahe- või kolmeklassilist kihelkonnakooli. Selle koolitüübi mõju eesti kultuuriloole on olnud tähelepandavalt suur. Sealt on võrsunud terveid põlvkondi kultuuritegelasi. Asendamatud olid kihelkonnakoolid külakoolmeistrite ettevalmistamisel ja ümbruskonna kultuurielu juhtimisel. Carl Robert Jakobsoni uued raamatud: Pöörde eesti koolikirjandusse tõid C.R.Jakobsoni ( 1841-1882) õpikud. 1867. aastal ilmus Peterburis tema " Uus Aabitsaraamat". Samal aastal ilmus veel külakoolidele " Kooli Lugemise raamatu" I jagu. Õpik oli kirjutatud lastepärases ja heas emakeeles. " Kooli Lugemise raamatu" kaudu tõrjuti emakeeletundidest välja vaimulik kirjandus ja katekismust sisaldavad aabits- lugemikud. Kihelkonnakooli vajadusi mõistis kõige paremini Jakobson. Juba järgmisel ja
annaabi.ee 
