Eestisse umbes kümme gümnaasiumi. Mailis Reps peab lahenduseks seda, et kõike püütakse säilitada nii nagu see on. Ta ei nõustu haridusministri Tõnis Luukasega, et kui haridus läheb isevoolu, siis see toob kaasa haridusliku kihistumise. Reps leiab, et koolidel ja õpetajatel peab olema autonoomia ise oma tuleviku ja kooli eripära üle. Tuleb nagu ka varasematel aastatel lähtuda kooli piirkonna omapärast ja usaldada rohkem koolijuhte, lapsevanemaid ja omavalitsusi. Väikeseid ja keskmise suurusega koole tuleb kaitsta, sest nendes koolides on tugev side kooli ja kodu vahel, mis on hea hariduse alustalaks. Ta ei leia, et praeguse korra säilitamine suurendaks kihistumist ja õpilasrännet. Sest uue haridusreformiga suureneks see veelgi. Maalelavad noored saaksid kõrgemat haridust ainult suurtematest linnadest ja see muudaks hariduse neile palju kättesaamatumaks ja veel suurendab see survet linnagümnaasiumidele
Sotsiaalpedagoogil kooli kontekstis on väga tähtis amet, sest koolist alguse saanud ja lahendamata jäänud probleemid saadavad inimest kogu elu. Seetõttu võibki sotsiaalpedagoogi koolis pidada probleemikeskse abistamistöö tegijaks ja koostöö eestvedajaks. Aga kõigi lapse heaoluga seotud süsteemitasandite haaramiseks koolis ja väljaspool kooli ei piisa sotsiaalpedagoogi pädevusest ja panusest, vaid vaja on sotsiaalpedagoogikat tundvaid koolijuhte ja õpetajaid. Kuid siinjuures on väga oluline ka kogu kooli ja naabruskonda hõlmav ennetav ja sotsialiseeriv töö, mida tehakse kooli juhtkonna, kogu koolipersonali ja kooliväliste süsteemide koostöös ning õpilaste ja lastevanemate osalusel (Zwölfter Kinder- und Jugendbericht, 2005). 3
tagab kohalik omavalitsus keha-, kõne-, meele ja vaimupuudega lastele õppimisvõimalused elukohajärgses koolis. Nõutavate tingimuste puudumisel elukohajärgses koolis lasub riigil ja kohalikul omavalitsusel kohustus tagada neile lastele õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutuses. Kuna Eesti koolid on puuetega laste õpetamiseks füüsiliselt kohandamata (puuduvad kaldteed, liftid, spetsiaalsed õppevahendid), samuti pole enamus koolijuhte ja õpetajaid saanud vastavat ettevalmistust ning nende motivatsioon puuetega lastega tegelemiseks on väga madal, siis suunatakse enamik lapsi erikoolidesse. Seadus ei sätesta, kes peaks hakkama võimalusi looma, et puuetega lapsed saaksid käia tavakoolis. Reeglina ei tegele kohaliku omavalitsuse ametnikud nende laste hariduslike erivajadustega enne, kui lastel on kohustus kooli minna. Seega ei planeerita kohalike omavalitsuste ametite poolt ette puudega lapse kooliminekut
Eesti ja Kanada keelekümblusspetsialistid on korraldanud koolitusi ning andnud Läti ja Vene pedagoogidele näidistunde Vene Föderatsiooni Mari Eli Vabariigis on alustatud Eesti kogemusel põhinevat keelekümblusprogrammi · Käsiraamatud õpetajatele ja haridusjuhtidele 225-leheküljeline käsiraamat ja teine 250-leheküljeline materjal koondab juhiseid ja koolitusmaterjale, mis toetavad kooli pidajaid, koolijuhte, pedagooge ja lapsevanemaid keelekümblusega seotud kooli arenduse, õppekava ning õppe ja kasvatuse küsimustes Programmi rakendamiskogemusi on ülevaatlikustatud tabelitena ning tegeluste ja keelekümblustunni kavandamise-arutamise lehel. · Keelekümbluskonverentsid Iga-aastased rahvusvahelised konverentsid, mis on toonud kokku keelekümblusega tegelevaid inimesi ja andnud hinnangu programmi rakendamisele ning pakkunud tulevikusuundi
annaabi.ee 
