Esimesed pillid olid löökpillid ja puhkpillid. Vanades kultuuririikides (Hiina, Egiptus) tekivad esimesed helisüsteemid ja ka keelpillid. Tõeliselt arenes aga muusika vanas kreekas, kus tuli ka sõna kasutusele MUSIKE (muusade kunst). Muusik oli kõrgem olemas, kes valdas mitmeid pille (lüüra, aulos, paani flööt), tegi sõnad ise, võis musitseerida tundide kaupa, peeti isegi muusikutele mängusid. Vanas kreekas jõudis muusika ka kooliharidusse. Muusikat seostati taevakehadega. Vanas kreekas tekkisid muusikalised etendused, tragöödiad, lauldi, mängiti pilli, tantsiti. Keskaeg (u. 5 saj) Rooma impeerium lagunud ning riigi valitsevaks filosoofiaks sai kristus. Muutus kõik, kaasaarvatud kunst ja muusika ning see muusika on kogu lääne auroopa hilisema muusika eelkäijaks. Algselt laulsid kõik veel erinevates keelted kuid see muutus juba 6 sajandil.
Käesolevas filmis diferentseeritus ja spetsialiseeritus põhimõtteliselt puudub. Kõik õpilased olenemata vanusest käivad ühistes tundides ja õpivad samu asju. Vanuse erinevus tuleneb kodusest kasvatusest ja vanematest – kunas laps kooli pandi. Kõrgharidus ja eelkõige inimeste haritus oli küll oluline, kuid aadlikele mitte esmatähtis - ei mänginud rolli edasise staatuse määramisel, kuna oldi juba kõrgest soost. Arvatavasti ei suhtunud seetõttu ka peategelased kooliharidusse täie tõsidusega, vaid pigem pinnapealselt ja veidikene ehk isegi naljatlevalt. See et tähenda muidugi, et nad õppimata oleksid jätnud või üldse tundides kaasa poleks teinud. Tänapäeva haridusega võrreldes on filmis näidatu sarnane vaid selle poolest, et töö käis klassiruumis ning õpiti õpetaja juhendusel. Klassiruumisisene õppetöö on efektiivsuse aluseks ja nagu näha, siis on see nii olnud väga varajasest ajast peale. 12 13
merevee tihedus. Kui arvutuste tegemisel on vee täpne tihedus arvesse võetud ja see jääb kahe eelpoolnimetatu vahele, nimetatakse seda dokivee (dock water) tiheduseks. 3.1.2 Archimedese seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Vana-aja mõttetarkade töödest on tänapäeva kooliharidusse jõudnud vaid üksikud. Matemaatikud tutvustavad Pythagorase teoreemi ning Heroni valemit, füüsikas räägitakse vast kõige enam Archimedese seadusest: Vette asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Archimedes ise sõnastas selle seaduse pisut teistmoodi: keha kaotab oma kaalust just nii palju, kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vedelik. Mõte on täpselt