Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja aabitsa trükkimine. Köstri võimekusest ja teadmistest olenes koguduse liikmete lugemisoskus. Köstriks võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks. Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu inimpõlve hiljem. (Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud). Kooliõpetus pärast Liivisõda Reformatsiooniideed hakkasid maakihelkondades levima alles pärast liivisõja lõppu. Eestimaal kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema- targemad soovitati saata suurematesse linnakoolidesse, et need hiljem maale oma tarkust jagama tuleksid
piiblit, mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond.
mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse pidid läbi tegema kõik lapsed. 1601. aasta näljahäda ja sellele järgnenud katk viisid hauda suurema osa linnarahvast. Ragasilöögi sai kooliõpetus, katkes eestikeelsete raamatute väljaandmine, kadus rahva kirjakeelt viljelnud haritlaste vanem põlvkond.