Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga Perekonnauuringud leiavad, et isa osalusel on lapse arengule suur mõju- see on tihedalt seotud lapse motoorsete ülesannete lahendamise võimega ja kõne arenguga. On tõendeid, et isaga suhtlemise kvaliteet on seotud lapse tegevuse tasemega. 30-kuustel lastel määras IQ testi tulemused isa mäng ja ema lähedus, 2-aastasel aga mõlema vanema lähedus. Isad mõjutavad oma koolieelikuid mitmetel viisidel, mis on tingitud nende kättesaadavusest lapsele ja nende eluviisidest. Näiteks lasteaiatüdrukute motivatsiooni tase on seotud nende isade, mitte emade, saavutustega; ohu ja ohutuse mõistmine on seotud isade, mitte emade, arusaamast õnnetustest hoidumisest; tehniliste vahendite kasutamine on seotud õpetajate ja isade huviga nende vastu. Isa elustiil, eriti sotsiaalsed ja toiduga seonduvad kombed mõjutavad lapse omi. Tavaliselt arvatakse, et lapsed on kogu aeg aktiivsed
Erinevus karakteristikutes peab olema suur, valitud objektid võiksid kujutada endast isegi vastandeid (suured-väikesed; edukad-ebaedukad). Siin on ka pragmaatiline kaalutlus: kergem on leida erisusi kahe kontrastse juhtumi vahel kui võrrelda kahte keskmist Näide juhtumite valikust Töö eesmärk: Uurida, kuidas on KOV-d valmis kohustusliku eelõppe rakendamiseks. Valim:3 tüüpi omavalitsustest (a' 7 ühikut) I kuni 2000 elanikku (koolieelikuid KOV-s vähe, vähe ressursse, vähe vajadust, lapsed hajali) 7 tk. II 3000- 6000 elanikku ( koolieelikuid KOV-s rohkem, KOV-s on vähemalt üks suurem enam kui 1000. elanikuga keskus) III linnad (keskmise suurusega maakonna keskused, kus on elanikke ligikaudu 10 000 või enam, koolieelikuid KOV-s tunduvalt rohkem, rohkem ressursse, suurem vajadus) Mitu juhtumit peab mul olema? Pole ühest ja alati õiget vastust.
mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine. 5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks? Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist. 6.)Milliste arenguvaldkondade kaupa arendatakse erivajadustega koolieelikuid? Motoorika, sotsiaalsed oskused, kommunikatsioon, kognitiivsed oskused, eneseteenendus. Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne
annaabi.ee 
