Kool 19.saj 19. sajandil loeti talurahvaseaduse järgi kõiki lapsi alatest kaheksandast eluaastast kuni leerieani kooliealisteks. Seal oli kaks kategooriat: Kodulapsed ja koolilapsed. Nemad pidid läbima kooliõppeprogrammi mis oli lugemine, katekismus ja kirikulaul. Külakoolis käivad lapsed olid kolmes rühmas: Tähtede õppijad, veerijad ning lugejad ja katekismuse õppijad. Külakoolis algas 1830aa. Üleminek kirjutamise ja rehkendamise õppimisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore. Esimene tütarlaste kool oli Vana-Vigalas 1841aa. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd
koguduse liikmete seas kui ka väljaspool. 1802. a. asutati Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uue koolikorralduse alused. Venemaa jaotati kuueks õpperingkonnaks. Neist iga eesotsas seisis ülikool (Moska 1755, Tartu 1632, Vilnius 1579, Kaasan 1804, Harkov 1805, Peterburi 1819). Kogu riigis pandi maksma ühtne koolisüsteem. Määrati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Liivimaal loeti pärast 1819. aasta talurahvaseaduse väljaandmist kooliealisteks kõik lapsed 8. eluaastast leeriminekuni (16. eluaastani). Nad jaotati kahte kategooriasse: kodu- ja koolilapsed. Koduõpilased kes olid kodus lugemise selgeks saanud ja oskasid katekismusetekste peast ei pidanud koolis käima vaid pidid käima kord kuus oma teadmisi koolmeistrile näitamas. Kes koduõpetust ei saanud käisid 10. novembrist 10. märtsini koolis. Koolis sunniti lapsi käima trahviraha ähvardusel. Koolitööle andis hinnangu pastori kevadine koolikatsumine
Kõigele lisaks andis Liivimaa koolidele eelisolukorra 1819. aasta talurahvaseadus oma täpsemalt piiritletud koolikorraldusega. Ülikooli koolikomisjoni üritustest hoolimata jäi rahvakool 19.sajandi esimestel aastakümnetel tasemele, mille see oli saavutanud eelmise sajandi viimasel veerandil. Sisuliselt tähendas see koduõpetuse domineerimist ja kooliminekut nendele, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Liivimaal loeti pärast 1819. aasta talurahvaseaduse väljaandmistv kooliealisteks kõik lapsed 8. eluaastast leeriminekuni(16.eluaastani)nad jaotati kahte: kodu- ja koolilapsed. Koolilastele kohustuslikku õppeprogrammi kuulus lugemine, katekismus ja "mõnned kõigetutavamad laulovisid". Oli tavaline nende vabastamine koolist, kes kodus olid lugema õppinud ja nõutud katekismusetekstid meelde jätnud. Tavaliselt tuli neil kord kuus minna koolmeistritele teadmisi näitama. Selleaegne kool oli õiguse poolest karistuskool. Kes kodu lugema ei õppinud, sunniti kooli minema.
annaabi.ee 
