to picture add picture vähe v Lisatöö rahastamine- et lisatööd tehes oleksid õpetajad rohkem motiveeritud v Riikliku õppekava ülekoormatus või paindumatus--õppekava mahukus tundub paljudele liiga suur, et võimaldada diferentseerimist. ABISTAMISE LEVINUMAD PROBLEEMID v Õppematerjalid- materjalid peaksid olema diferentseeritud kõikidel kooliastmetel. Kui sellised õppevahendid puuduvad, peavad õpetajad need ise koostama v Koolitused-koolitusi andekatest lastest võik rohkem olla. Kui õpetajad ei ole saanud andeka lapse kohta koolitusi, siis tal pole selle kohta ka vastavaid teadmisi ning siis on väga raske ka andekate laste jaoks midagi ära teha v Testimine ja abimaterjalid koolipsühholoogidele. Koolipsühholoogidel puuduvad ametlikud ja kaasaegsete normidega psühholoogilised testid
Tegelikult on aga pidev töölkäimine pärast lühikeseks osutunud kõrgpunkti teinud ruumi katkelisele tööteele, seejärel aga koondus töö üha suuremalt jaolt laste sünni järgsele perioodile. Kujunes välja järjestusmudel hariduslapsedtöö. Vanemates, 20. sajandi algul sündinud põlvkondades jäi naiste õpingutee meeste omast kõigil haridusredeli astmetel lühemaks. Ajapikku asjad muutusid kõigepealt madalamatel ja seejärel järjest kõrgematel kooliastmetel. Kõrghariduses toimus sama pööre 1934.1938. aastate põlvkonnas. Suremus 1950. aastateni oli Eesti suremusareng võrreldav samalaadsete protsessidega Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides. Nii Ida- ja Lõuna-Euroopa maade kui ka Nõukogude Liidu vabariikide seas asus Eesti keskmise eluea poolest liidripositsioonil. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kuigi 1940.1950. aastad olid eesti rahva saatuses 20. sajandi süngeimad, jätkus
8 võtab omajagu aega, mehed, kelle lapsepõlvekodus seisid rangelt lahus "meestetööd" ja "naistetööd" ei aita suure tõenäosusega ka oma naist kuigi palju kodutöödes. Küll aga on meeste kaasamisest kodutöödesse rohkem rääkima hakatud ja nii mõnigi stereotüüpides kinniolev mees on oma hoiakuid muutmas. Meeste-naiste erinev kohtlemine haridussüsteemis. Küllalt sagedane on veel esimestel kooliastmetel poiste ja tüdrukute vahel vahettegemine jällegi stereotüüpide põhjal. Arvatakse, et tüdrukud on verbaalselt võimekamad, samuti, et nendega on lihtsam toime tulla, seega tegeletakse tüdrukutega rohkem. Poisid hakkavad mingil moel tähelepanu otsima ja kui nad on millegi negatiivsega hakkama saanud, ongi taastoodetud mõtteviis, et poistega on raske toime tulla. Samuti on Eesti puhul probleemiks meesõpetajate vähesus. Sellest tulenevad ka ilmselt eelnavalt kirjeldatu taolised probleemid
annaabi.ee 
