9 Näiteid määrustest Tervishoiu peavalitsuse määrused kooliarstide tegevuse kohta. R. T. 21 - 1921. § 1. Kooliarstide ülesandeks on: 1) tervishoidlik valve õpilaste, kooliruumide, kooli sisseseade ja kõige kooli korra järele; 2) abinõude tarvituselevõtmine külgehakkavate haiguste laialilagunemise vastu koolides ja koolide kaudu. § 2. Kõik koolidesse puutuvad tervishoidlikud määrused ja korraldused, mida kooliarstid ja kohalik tervishoiu-osakond tarviliseks tunnistab, töötatakse tervishoiu-osakonnas välja ja peale nende kinnitamist tervishoiu peavalitsuse poolt paneb linna- ehk maavalitsus' nad koolide juhatuste kaudu maksma. § 3. On tarvis mõnesuguseid tervishoiu nõudeid ühes koolis ehk üksikul juhusel läbi viia, siis teatavad kooliarstid sellest vastava kooli õpetajate-kogule (kooli juhatajale) ja valvavad selle järele, et nende nõudmised õieti täidetaks. § 4
1. Oninterferoonravimid, milleks on pegüleeritud interferoon (stimuleerib immuunsüsteemi, pärsib viiruse kasvu (paljunemist)) 2. Viirusevastasteks ravimiteks (nt lamivudiin või entekaviir) (takistavad viiruse paljunemist) . Kroonilise B-hepatiidi tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste arstid) Vaktsineerimine imikuid (korraldavad neonatoloogid ja perearstid) 13-aastased lapsi, keda pole veel vaktsineeritud (korraldavad kooliarstid) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi (korraldab TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste kabinet) tervishoiutöötajatele (korraldavad tervishoiuasutused) päästeteenistuse töötajatele, politseinikele, vanglaametnikele, kaitseväelastele (korraldavad vastavad institutsioonid) ohus inimestele (kokkuleppel tööandjaga tööandja kulul või inimese enda kulul) ägeda või kroonilise HBV infektsiooniga isikute perekonnaliikmetele ja püsivatele
B-hepatiiti haigestunutele ei ole efektiivset spetsiifilist ravi, 85-90% haigestunutest paranevad 6 kuu jooksul, aga jõuetud ja alkoholitalumatus võivad kesta üle aasta. B-Hepatiidi vaktsineerimine Erinevalt C-hepatiidist on B-hepatiidi vastu võimalik vaktsineerida, et nakatumist vältida. Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse: imikuid (korraldavad neonatoloogid ja perearstid) 13-aastased lapsi, keda pole imikueas immuniseeritud (korraldavad kooliarstid) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasi (korraldab TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste kabinet) meditsiinikoolide üliõpilasi (korraldavad vastavad õppeasutused) Vaktsineerimine on näidustatud: tööalaselt vere ja B-hepatiidi haigetega kokku puutuvad tervishoiutöötajatele (korraldavad tervishoiuasutused) päästeteenistuse töötajatele, politseinikele, vanglaametnikele, kaitseväelastele (korraldavad vastavad institutsioonid)
kultuuri kõrval ka tema sotsiaal-majanduslik taust ja ühiskondlik staatus (Allaste jt 2005: 87). Eriti keeruline on puberteediaeg, kus eneseteostus on sageli seotud riskikäitumisega. Teistega võrdlemine ja soov olla „normaalne“ kuulub küpsemise protsessi. Koolitervishoid esmatasandi tervishoiusüsteemis Tänased tulemused koolitervishoius toetuvad mitme sajandi kogemustele. Juba 19. sajandi lõpus alustasid tööd esimesed kooliarstid ning alates 1917. a rakendati koolides ühtne tervishoiukorraldus. Kooliarsti ülesanne oli kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine ja epideemiatõrje koolides. Oma töö kohta 10 esitati kord aastas aruanne (Gustavson 1979: 74-77). Liikudes meditsiiniliselt mudelilt