12 läbi viia ja tõlgendada saavad ainult litsentseeritud spetsialistid, mis tähendab, et igas koolis ei ole neid teste võimalik läbi viia; 2) intelligentsustestide abil on küll võimalik tuvastada lapse kõrget vaimset võimekust, kuid need ei peegelda teistsuguseid andekuse jooni, olgu selleks siis musikaalsus, iseseisvus või kõrge motivatsioon. Ka Renzulli on 2002. aastal tõdenud, et intelligentsustestid mõõdavad andekust eelkõige kooliandekuse, mitte aga tulemusliku ja loomingulise andekuse mõttes (Sepp, 2010, 63). Et mitmed testid vajavad spetsiifilisi teadmisi ja litsentseeritust, on õpetajatele kõige kasulikumaks abivahendiks andekate määratlemisel osutunud erinevad skaalad ja küsimustikud. Alates 2013. aastast on Eesti õpetajate kasutuses eesti keelde tõlgitud ,,Renzulli skaalad" (Scales for Rating the Behavioral Characteristics of Superior Students).
mis aitavad ka andekaid õpilasi paremini ja mitmekülgsemalt tundma õppida (Unt 2005: 55). Kolmas annete diagnoosimise meetod koolis on õpilase tööde ja tegevuste tulemuste analüüs. Sel juhul on aluseks silmaga nähtav ja enamasti ka millal tahes analüüsitav lapse tegevuse tulemus. Eriti häid andmeid annete kohta annavad erineva raskusastmega ülesanded (ibid). Intelligentsustestid ei ole siiski täiuslikud ning paljude arvates mõõdavad need andekust eelkõige kooliandekuse, mitte aga tulemusliku ja loomingulise andekuse mõttes (Renzulli, 2002) väitel (Sepp 2010: 63). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on loodud spetsiaalsed skaalad, millega andeka lapse omadusi hindab lapsevanem või õpetaja, arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Renzulli soovitab andekate programmidesse õpilaste valimisel võtta vaatluse alla vähemalt 15 protsenti
63 konnas ja hinded ei tarvitse seda peegeldada. Kognitiivsete võimete alusel on kooliteed alustavate eri soost laste puhul täheldatud erinevusi vaid tüd- rukute üldiselt kõrgemates võimetes intelligentsustestide verbaalsetes ala- ülesannetes ja poiste puhul paremates tulemustes ruumilist intelligentsust nõudvates ülesannetes, mitte üldises andekuses. Intelligentsustestid ei ole siiski täiuslikud ning paljude arvates mõõ- davad need andekust eelkõige kooliandekuse, mitte aga tulemusliku ja loomingulise andekuse mõttes (Renzulli, 2002). Selleks et saada mitme- külgsemat hinnangut, on loodud spetsiaalsed skaalad, millega andeka lapse omadusi hindab lapsevanem või õpetaja, arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades (nt Renzulli, 2002). Hinnangulehe näiteid leiab raamatu lisast. Renzulli soovitab andekate programmidesse õpilaste valimisel võtta vaatluse alla vähemalt 15 protsen-
annaabi.ee 
