Arvamuslugu E-kooli uus ülikond, mis sellega õige lahti on? ``See uuendatud e-kool on ikka täielik feil. Meil ei lähe see töölegi, st meie koolis ei saa seda praegu kasutada,``tõreleb Pärnu Koidulagümnaasiumis õppiv 10. klassi tütarlaps.Paljud teisedki lisavad omaltpoolt midagi negatiivset.Kuid välistatud pole ka uue e-kooli plusspool.Ka mina pole uue e-kooliga rahul.Eriti sakkis see kahel esimesel kooli nädalal. Tõrkuv ja õpetajate tööaega kulutav uus e-kooli süsteem on koolid välja vihastanud ning nad keelduvad vigase toote kasutamise eest augusti ja septembri arveid tasumast,vahenda uudiseid Postimees. Ma olen kindel, et uue e-kooliga veel harjub, kuid puuduvad vana e-kooli põhilised väärtused: aruanded. Klassijuhatajal pole ülevaadet õpilaste päeva jooksul saadud märkustest: kui varem nägin neid kõiki korraga, siis nüüd peavad nad terve klassi ükshaaval läbi klõpsima nin...
Milleks põhiharidus? Arvamuslugu Sinu nimi Arvan,et on juba kõigile teada,et põhiharidus on Eesti kohustuslik. Mis tähendab, et Eestis peab iga kuni 17-aastane laps selle omandama oma võimetele vastava õppekava järgi. Põhiharidus on hariduslik miinimum, see tuleks kindlasti omandada. Põhikooli eesmärk on kujundada vastutus- ja kohusetundlik iseseisev õppija, kes suudab teha ise valikuid ning oleks väärikas kodanik. Kui põhiharidus on olemas siis on võimalik õppida edasi seda mida ise soovid. Kui on võimalus kuskile tööle minna kus pole suuremat haridust vaja, siis võib minna. Samuti on võimalik asuda gümnaasiumi kus saab kõige parema hariduse või ametikooli, kus saad õppida ametit millega soovid edasi tegeleda. Kui aga ei kavatsegi veel kooli minna, siis on võiamlus hiljem minna täiskasvanute kooli. Minu arvates on elus raske...
Haridusreform peab tuginema usaldusele Mailis Reps ,,Postimees" 25. november 2009 Arvamuslugu räägib haridusreformist, mis plaanib kaotada väiksemad gümnaasiumid ja teha Tallinna nn eliitkoolidest ainult gümnaasiumid. Mailis Reps peab probleemiks seda, et ei soovita arvestada, mis on hariduse eripära Eesti erinevates koolides ja piirkondades. Ta väidab, et osa nendest inimestest, kes on selle reformi loonud, on hariduskauged. Kui kuulataks omavalitsusi ja õpetajaid, poleks kunagi midagi sellist loodud, sest kui see reform hakkab toimima, jääb Eestisse umbes kümme gümnaasiumi. Mailis Reps peab lahenduseks seda, et kõike püütakse säilitada nii nagu see on. Ta ei nõustu haridusministri Tõnis Luukasega, et kui haridus läheb isevoolu, siis see toob kaasa haridusliku kihistumise. Reps leiab, et koolidel ja õpetajatel peab olema autonoomia is...
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Arvamuslugu Helina Saar Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate eest päästa. Uudistes on väga palju juttu koolidest, kus õpilasi kiusatakse teiste kaasõpilaste poolt. Kooli kiusamisest küll räägitakse uudistes kuid ka eraldi koolides, et seda leevendada aga paistab, et paljud ei taha sellest õppust võtta. Ning kiusavad teisi endiselt samat viisi edasi. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineeritakse inimesi tavaliselt sellepärast, et nad pole kellegiga samal tasemel nt ei oma nutitelefoni või kalleid firma riideid ja on klassi nö kõige popimad inimesed. Kiusamise algatajadeks ongi just need õpilased kellel on rikkad vanemad, kes saavad oma lastele lubada kõike mida lapsed just tahava...
Milleks põhiharidus ? Arvamuslugu Magnus Lehiste Kõigile on teada, et põhiharidus on Eesti kohustuslik ning vabalt saadaval, mis tähendab, et iga kuni seitsmeteist aastane laps peab selle omandama õppekava järgi. Põhiharidus on miinimum mida omandada. See tuleb kindlasti läbida. Põhikooli eesmärk on kujundada kohusetundlik ning iseseisev õppija, kes suudaks teha ise valikuid ning oleks ka sealjuures väärikas kodanik , kui põhiharidus on olemas on võimalik õppida edasi seda mis on su sooviks. Küll aga, kui on võimalus kusagile tööle minna, kus pole suuremat haridust vaja, siis see keelatud pole, kuid on teada, et tänapäeva ühiskonnas ainult põhiharidusega ei tee väga miskit. Peale põhikooli on võimalus minna edasi õppima kas gümnaasiumi või kutsekooli, kust saadakse parem haridus või õpitakse selgeks valitud...
Koolilehe analüüs Lehele esmapilgul peale vaadates jääb väga hästi silma esikaas. See on väga silmapaistev ning lugema kutsuv. Esikaanel on välja toodud lehes kajastuvad teemad, kuid need jäävad kohati pildi taustal ebanähtavaks. Leht on ülesehituse poolest väga hea. Fotod on tekstidega kooskõlas ning liigendatud. Enamike piltide all on ka ilusti välja toodud foto autor ning tegevus. Minule meeldis rubriikide juures eelkõige see, kuidas nad olid eraldatud. Väga lihtne ning meeldiv oli lugeda, artiklitel olid kindlad piirid. Pealkirjad olid kokkusobivad ning nähtavad, ei pidanud mööda lehte järge pidama, et uut rubriiki leida. Tekstid algasid sissejuhatava tekstiga, mis andis ettekujutuse artiklis kajastuvaga. Otu Tungal kõnetas minu arvates kooli õpilasi ning ka vilistlasi, sest juttu tehti koolis toimuvast ning argielust. Juttu on tehtud ka vilistlastest ning lugemismaterjali ning nii mõndagi huv...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola (Arvamuslugu) Näidendi vaatamisel tekkisid mul igasugused mõtted. Nad olid väga erinevad. Mul olid mõned arusaamatused, naljakad mõtted ja tunded. Näidendi esimesed minutid olid mulle natuke arusaamatud. Aga hiljem kõik hakkas juba selgemaks minema, kes keegi on. Tegelased olid mitte eriti tavalised. Nende riietus oli väga erinev. On selge, et igal inimesel on oma stiil, aga niivõrd erinevat riietust pole ma iial näinud. Ning ka naiste meik üllatas mind. Seal olid nii halvad tegelased kui ka head. Kõige ebameeldivam tegelane minu arvates oli Enn, sest ta kuulas pealt ja rääkis igasuguseid halbu asju. Kõige rohkem meeldisid mulle Maie ja Märt, sest nad olid väga armsad, julged ja lihtsalt head inimesed, kes armastavad teieneteist. Nagu ma sain aru, see peaks päris vana näidend olema, aga ma nägin seal kaasaegseid autosid ja telefone, m...
Arvamuslugu Mina arvan, et kool tehtud inimestele liiga rutiinseks ja igavaks. Inimestel pole mingit muud vaheldust koolis, ei saa praktikat koolis(kui juhuslikult ei käi kutsekoolis), igapäev on väga pikk ja ei jätku tihti aega huviringideks või trennideks, koolipäev hakkab liiga vara mõne jaoks, ei oska kasutada asju, mis tuleks reaalses elus ka kasuks, sest kool ei räägi neist. Need ongi teemad millest tahaksin rääkida oma arvamusloos. Me ei saa praktikat koolis. Me õpime küll väga huvitavaid asju, kuid me õpime selliseid asju, mida me päris elus tegelikult kasutada ei oska, sest me oleme koolitunnis vaid rääkinud sellest, me pole seda kõike läbi teinud või vähemalt osaliseltki. Me ei oska omandatud asju kasutada päriselus. Arvan, et enamus meist ei oska kasutada mõõdikuid ja asju, millest tunnis räägitakse. Me teame, mida nad teevad ja mõõdavad, kuid me tihti ei oska skaalat kasutada jne...
2. Korrakohane õigusemõistmine Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2008 Märksõnad: kohus, seaduste ülimuslikkus, süütuse presumptsioon, võrdsus seaduse ees, edasikaebamise õigus Kohus on õigusemõistmisega tegelev riigiasutus. Õigust võib mõista ainult kohus (PS § 146). NB! Lugupeetud õpetajad! Õigust mõistetakse ainult seaduste alusel (PS § 146), seaduse ees on kõik võrdsed. Süütuse Teil on võimalus täita küsimustik ülesannete lahendatavuse kohta Riikliku Eksami- ja presumptsioon kedagi ei tohi kuriteos süüdiolevaks tunnistada enne, kui kohus pole langetanud Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel aadressil http://www.e...
Arvamuslugu Mälu mugavus võib summutada tõe Tõeks nimetatakse tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid. Tihtipeale muudavad inimesed tõde , et näidata end paremast küljest. Ainus probleem pole see , et teistele inimestele luisatakse , vaid kiputakse lõpuks ka iseendile valetama. Igal inimesel on oma soovid , unistused ja eesmärgid. Mõne inimese soov on teha karjääri, kuid mõne soov on hea pere ning soetada ilus kodu ja hea auto. Paraku ilusaid maju ja kalleid autosid ei jagata niisama lihtsalt. Paljud inimesed on küll edukad ning neil on ressursse , kuid mitte kõik inimesed ei ole püstirikkad. Laenu võttes , saab seda kõike endale lubada , aga luksuse peale ei kulu vähe raha , sageli võetakse laenud kahekümneks või isegi kolmekümneks aastaks. Mõnikord tehakse selliseid otsuseid liiga rutakalt ning tekivad tõsised probleemid , halvimal juhul pandib pank inimese vara. In...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
annaabi.ee 
