fekaalidega. Kui V. cholerae rakud satuvad vee või toiduga inimese organismi, siis osa rakke jääb maomahla happelisusele vaatamata ellu ja koloniseerib peensoole epiteeli ja hakkab tootma kooleratoksiini. Eestis registreeriti 1993. a. kaks koolerajuhtu. Ilmselt oli haigus toodud sisse Bulgaariast. Ohtlik on see, et pärast haigusest paranemist võib ca 20% inimestest jääda bakterikandjateks. Resistentsust Abdele ei teki sageli ja seetõttu allub koolera päris hästi AB ravile. Kooleratoksiin on valguline, kodeeritakse kromosoomis ja koosneb erinevatest subühikutest: A1, A2 ja 5 B-subühikut. B-subühikud seostuvad spetsiifilise retseptoriga gangliosiid G1ga sooleraku pinnal. Seejärel A1-subühik aktiveerib adenülaadi tsüklaasi ja tõuseb cAMP tase. See põhjustab soolade ja sellelga kaasneva vee hüpersekretsiooni rakkudest soolevalendikku. Raviks kasutatakse suu kaudu soolalahuse jootmist. Sobib lahus, kus on (g/l) glükoosi 20; NaCl- 4.2; KCl- 1.8)
IL-6 vabanemist). Järgnevad organite kahjustused nagu palavik, veresoonte kahjustus, sokk, vere koagulatsioonihäired. Eksotoksiinid - mikroobide poolt produtseeritud valgud. Membraane kahjustavad toksiinid: S.aureuse alfa-toksiin, L.monocytogenese listeriolüsiin, C.perfringensi perfingolüsiin. A-B toksiinid: C.tetani tetanoplasmiin (pidurdab inhibeerivate neurotransmitterite vabanemist), C.diphtheriae pärsib elongatsiooni faktor (EF2) ja takistab valgu sünteesi, V.cholerae kooleratoksiin (põhjustab adenülaattsüklaasi ADP ribosülatsiooni ja cAMP tõusu). Superantigeenid tsütokiinide vabanemine ja sokk: S.aureuse TSS toksiin, S.pyogenese pürogeenne toksiin. Organismi kaitsemehhanismid Mikroorganism põhjustab haigust siis, ... suudab kinnitub peremeesorganismi rakkudele; tungib inimese organismi; suudab vältida permeesorganismi kaitsemehhanisme. Kolm kaitseliini n Esmane kaitseliin kohtuvad esimesena patogeeniga, olemuseks on mitmesugused barjäärid
b) Organismid, kes vajavad teatud AH-sid valmiskujul toiduga. (loomad) + väike energia ja eelühendite kulu (-15%) - sõltuvus kättesaadavast toidust. Peptiidid Peptiidid - kni 100st omavahel seotud aminohappejäägist koosnevad väikse massiga molekulid. Enamikel peptiitidel on organismile väga võimas mõju : N : peptiidhormoonid - kasvuhormoon. N2 : paljud peptiidid on mürgised (Amanitiin) N3 : Bakterite mürgid : a) Kooleratoksiin (takistab vee imendumist soolestikku ja inimene sureb veepuudusesse. b) Botulismitekitaja toksiin - kahjustab närviülekandeid. (kõige mürgisem looduslik ühend (leidub konservides)). N4 : Neuropeptiidid. Aju sünteesitud peptiidid. (mõjutavad tundeid ja emotsioone. Valgumolekulide määratlus : Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMETEGA. Valgu molekulid jagunevad :
raku sees · GPCRd vahendavad väga erinevaid signaale, nt. nägemine, lõhnad, (peptiid)hormoonid, neurotransmitterid jne. GPRC stimuleerimine spetsiifilise ligandiga aktiveerib adenülaaditsüklaasi aktivatsiooni (-andrenergilise retseptori näide) Trimeersed Gs- valgud seovad -adrenergilised retseptorid ja adenülaattsüklaasi Läkaköhatoksiin ja kooleratoksiin modifitseerivad pöördumatult G-valke CREB valgud seovad cAMP signaali transkriptsiooniga 35 GPRC signaali kustutamine: · Ga eemaldumine kompleksilt kutsub esile retseptori afiinsuse languse · cAMP eluiga reguleeritud
annaabi.ee 
