Aju kuju peaks olema omakorda määratav kolju, so pea, ehituse järgi. Paul Broca Lokaliseerib kõnekeskuse, eeldab intelligensuse seost aju piirkondadega. Ta on ka oluline etapp füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Saksa teadlane Koch identifitseeris tuberkuloositekitaja. Siis koolera. Prantsuse koolkonnad ei saanud viimasega hakkama, sest otsisid loomadelt kooleratekitajaid. Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased kasutasid reeglina vastava materjali massi, sakslased aga olid jõudnud seerumi kasutamisele. 15. Nimetage evolutsiooniõpetusse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Buffon erinevates sarnase kliimaga piirkondades erinevad liigid, sarnased liigid eri kliima tingimustes erinevad. Leidis, et inimesel ja ahvil ühine eellane. Haller preformatsionist, eeldas, et uus organism tekib munarakust.
lõid rakuvaba vaktsiini, eeldusel, et organismi ei ründa ja kahjusta mitte mikroorganism ise, vaid selle toksiin. Sakslased, kes oma seerumi-ideoloogia kaudu olid jõudnud haiguse sisuliselt nö humoraalteooria juurde (vastandus bakterioloogilisele teooriale), leidsid samal ajal, et immuunsus tähendab eelkõige organismis vastumürgi olemasolu. · prantsuse koolkonnad ei saanud koolera tuvastamisega hakkama, sest otsisid kooleratekitajaid loomade verest, mitte veest 8. SEMINAR Rassismi (arsti)teaduslikud alused, arstide panus probleemide tekitamisse (vt edaspidi ka peatükid eugeenikast ja natsimeditsiinist) Rassism on inimkonna jaotamine erinevateks, eri arengu-/ühiskondlikul, kultuurilisel tasemel olevateks rassideks. Evolutsiooniteooria (19. sajandil) pani rassimi oma aja teaduskonteksti inimene on ahvist arenenud, kusjuures mõned inimtüübid oleksid mööda Olemise Ahelat justkui rohkem liikunud
Nakkushaiguste Kliiniku professoriks. Koch leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid. Koch suunas põhitähelepanu mikroorganismide tegevusele nende organismi tungimisele ja seal käitumisele. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. 1882. a identifitseerib ta tuberkuloositekitaja (Kochi kepike saanud nime tema järgi). Siis koolera (prantsuse koolkonnad ei saanud viimasega hakkama, sest otsisid kooleratekitajaid loomade verest, mitte veest). Kuivõrd mikroskoobid läksid järjest paremaks, tehti järjest uusi avastusi. Oluline oli ka keemiatööstuse areng hakati välja töötama ja kasutama erinevaid koevärve (toona siis) bakterkultuuride kudedes leidmiseks ja ära tundmiseks. Kartuliviiludelt bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi.
annaabi.ee 
