tervishoiusüsteemi tekkele aitas kaasa urbaniseerumine 18.sajandil, kui toimus industrialiseerimine ja elanike arv linnades mitmekordistus. inimsed liikusid koguduse kaitsva ja hoolitseva mõju alt räpasesse linna. terveid oli linlaste hulgas vast mingi 10%. ma pakun, et kuna paljud olid haiged, tööd tehti vähe, raha ei tulnud, pidi hakkama ravima, et oleks inimesi, kes neis kõigis tehastes midagi ära suudaks teha. globaliseerumine oli ka üks põhjustest: 1816- koolerapandeemia. prantsuse revolutsooni käigus riigistati kiriku varad ja kloostritele ja heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad. ja nende institutsioonide pinnal tekkis uus, riiklik meditsiin. pramstusmaal avastati ka et vaestes rajoonides on suremus suurem ja peab hakkama inimesi õpetama korralikut elama. inglismaal hakati vahet tegema teenitud ja teenimatu vaesuse vahel ja sellest lähtuvalt tehti ümber vaesteseadused. hakati mõistma, et haigused võivad olla tingitud elukeskkonnast. 19
Põhjusi sellisteks arenguteks oli mitu, eeskätt mainitagu urbaniseerumist, mis omakorda põhjustatud industrialiseerumisest (alates 1750. aastast saja aasta jooksul briti elanikkond kolmekordistus, linnaelanikkond kasvas 15%-lt 80%-ni kogurahvastikust 1880. aastal. Samas umbes ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel, tuberkuloosi suri 25% inimestest, mõnel pool rohkemgi, jne). Oluline märksõna oli ka globaliseerumine 1816. aastal tabas Euroopat esimene koolerapandeemia. M. Foucault peab just koolerapuhanguid, mis Euroopat alates 19. sajandi esimesest poolest ründama hakkasid, selleks fenomeniks, mille vastu võideldi nn ,,sotsiaalse meditsiini" abil. Viimane keskendus värskele õhule, valgusele, kalmistute heakorrale jne. Lähtudes veel miasmide teooriast, korraldati linnakeskkonna tervishoidlikku toimimist. (Foucault ilmselt lihtsustab ka siinkohal veidi olukorda ning vaatab kõrvale saksapärastest arengutest
Põhjusi sellisteks arenguteks oli mitu, eeskätt mainitagu urbaniseerumist, mis omakorda põhjustatud tööstuse kontsentratsioonist (industrialiseerumisest) alates 1750. a, saja aasta jooksul briti elanikkond kolmekordistus, linnaelanikkond kasvas 15%-lt 80%-ni 1880. a. Võibolla ainult 10% linnaelanikest olid terved. Rahhiit esines pooltel lastel, tuberkuloosi suri 25% inimestest jne. Oluline märksõna oli Globaliseerumine 1816 esimene koolerapandeemia. On ka konkreetsemaid, oludest lähtuvaid põhjuseid riigi sekkumiseks nt Prantsuse revolutsiooni käigus natsionaliseeriti kiriku varad, sh ka kloostritele jm heategevusorganisatsioonidele kuulunud haiglad. Nende institutsioonide pinnal tekkis uus, riiklik meditsiin. Prantsusmaal Villerme avastas, et vaestekvartaleis suur suremus. Järeldas aga, et tuleb hakata inimesi õpetama korralikult elama. Inglismaal samad tendentsid, kuid seal hakati juba ka vahet tegema teenitud ja
annaabi.ee 
