mikrotsirkulatsioonihäired. Lisaks sellele teravnevad näo piirjooned ning patsient muutub raugalikuks. Mineraalsoolade ja vee vähesuse tõttu kujuneb välja hüpovoleemiline šokk, tekib hapnikuvaegus ja see viib omakorda metaboolse atsidoosi väljakujunemisele.[5] Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Lisaks sellele manustatakse ka tetratsükliini ja gentomütsiini. Kooleraepideemiad pole haruldased ja seetõttu tuleb haige võimalikult kiiresti hospitaliseerida ning panna karantiini. Nakatumise vältimiseks tuleb toiduained enne söömist korralikult pesta, samuti pidada kinni elementaarsetest hügieeninõuetest. Nakkusohtlikkesse piirkondadesse sõites peab end kindlasti vaktsineerima.[4] 13 JAAPANI ENTSEFALIIT Jaapani entsefaliit on sääskedega leviv endeemiline viirushaigus Aasias, millesse nakatub
võhikute kogust (nõukogust). Õdede institutsioon kujunes välja 19. sajandil. Katoliiklikes maades õena oli nunn. 19. sajandil toimus muutus senine valdavalt harimatu põetajaskond hakkas asenduma keskklassist pärit naistega. See on tingitud alates naiste üldise tööhõive temaatikast ja lõpetades naiste meditsiinialase hariduse arenguga. Õed said osaks meditsiinist (mitte enam kirikutööst). Protsessile aitasid kaasa kooleraepideemiad, mil õdedest oli patsientidele enam kasu kui arstidest. (Florence Nightingale (1820-1910) sai kuulsaks Krimmi sõjas (1854-1856), kus korraldas haavatute eest hoolitsemist. 1860. a avas Londoni St Thomas' hospitalis õdede kooli.) Patsiendi õiguste areng Haiglates oli päris range distsipliin. Sõjaväehaiglad tegelesid inimkatsetega - 1900 nt määratakse karistus prof Neisserile, kes teeb inimkatseid. 1900. a ka maailma esimene inimkatseid reguleeriv seadus, mis antakse välja Saksamaal.
kujunemisel 19. sajandil, mil senine valdavalt harimatu (sageli endised patsiendid) põetajaskond hakkas asenduma keskklassist pärit naistega. Siin mängisid rolli mitu momenti, alates naiste emantsipatsiooniga tööhõive alal ja lõpetades naiste meditsiinihariduse arenguga. Õed said osaks meditsiinist (mitte enam nt kirikutööst varasematel aegadel tegid suure osa põetamisest nunnad, katoliiklikes maades veel kõnesolevalgi ajal). Protsessile aitasid kaasa mh kooleraepideemiad (neid on olnud 7 viimase 200 aasta jooksul), mil õdedest oli patsientidele enam kasu kui arstidest. Samuti kinnitasid õdede kui institutsiooni vajadust asutused, kus hoiti ravi mitte vajavaid vaeseid ja vanu inimesi. Õdede institutsioon aitas haiglaid nii spetsialiseerumisel kui imagoloogiliselt vormiriietuses ning puhtad naisterahvad pidanuks suurendama patsientide usaldust haigla vastu.11 Haiglate areng andis oma panuse arstkonna emantsipatsioonile. Kui 18. sajandil olid
annaabi.ee 
