Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 4 Konvolutsioonkood L bitine sümbolijärjestus muundatakse koodris n(L + M) bitiseks väljundkoodiks Kooditegur on seejuures avaldatav r = L / n(L + M) bitti sümboli kohta Kuna tavaliselt L >> M, saame lihtsustatult r 1 / n bitti sümboli kohta Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 5 Konvolutsioonkood Konvolutsioonkoodi seotud pikkuseks, väljendatuna sõnumibittides, on nihete arv, mille jooksul üks sõnumibitt mõjustab koodri väljundit Mjärgulise nihkeregistriga koodri mälu on võrdne M sõnumibitiga ja vaja läheb K = M + 1 nihet selleks, et sõnumibitt nihkeregistrisse siseneks ja sealt ka väljuks Seega koodri seotud pikkus on K Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 6 Konvolutsioonkood Järgneval joonisel on konvolutsioonkoodi koodri skeem, mille korral n = 2 ja K = 3 Koodri kooditegur r = 1/2 Kooder väljastab koodi iga sisendbiti järel Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 7
Iga biti salvestamiseks on vajalik eraldi triger. Rööbitise sisendiga ja väljundiga register – mäluregister. Register, millesse info sisestamine ja väljastaine toimub järjestikku nimetatakse nihkeregistriks. 68. Mis on kooder? Kooder on elektro-mehaaniline seade, mis muundab võlli pöördenurga või nurkkiiruse analoogsignaaliks või digitaalkoodiks. Olemas on veel lineaarkoodrid, mis erinevad pöördliikumisele mõeldud koodritest selle poolest, et koodri liikumine toimub mööda sirget. Muus osas on tööpõhimõte sarnane. Olemas on kahte peamist tüüpi koodreid: absoluutsed ja suhtelised (loendavad). Absoluutse koodri väljund näitab jooksvat võlli asendit. Toite katkemise korral on asend peale toite sisselülitamist uuesti tuvastatav. Suhtelise koodri väljund annab informatsiooni võlli liikumise kohta, mida saab edasi töödelda. Tüüpiliselt arvutatakse liikumise kiirus ja suund
21.Demultiplekser. Multiplekseri vastand. 22.Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud antud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära 2nd arvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maks väljundite arv 2n 23.Kooder. Seade informatsiooni esitusvormi muutmiseks. Levinumad koodrid on seadmed, mis viivad arvu kümnendsüsteemist kahendsüsteemi. Ühele kümnest koodri sisendist antakse signaal ja väljundis saadakse sisendi numbrile vastava arvu kahendkood. 24.Koodimuundur. Muundab ühte tüüpi kood teist tüüpi koodiks. Näiteks muundab kahendkoodi kümnendkoodiks. 25.ROM. Read Only Memory püsimälu, ainult lugemiseks. Realiseeritav aadressi dekoodrit ja dioodidest moodustatud maatriksit kasutades. Iga diood on esitab 1 bitti. 26.PROM, EPROM, EEPROM. PROM ühekordselt programmeeritav püsimälu. EPROM ümber programmeeritav
in the MIMO case you would have: E{log(1 + H.H^h *SNR)} where H is an Nr x Nt matrix (Nr number of transmit and Nt number of receive antennas) where each entry hij of the matrix H is the link between receive antenna i and transmit antenna j, which is also a random variable and the Expectation is taken over all these random variables. 31. Allika kooder, kadudega- ja kadudeta kodeerimise mõisted, komprimeerimistegur, koodek Allika koodri ülesandeks on allika signaalist liiase ja ülearuse informatsiooni eemaldamine selleks, et vähendada sidesüsteemi poolt ülekantavate andmete hulka nii palju kui võimalik. • Kadudeta kodeerimisel eemaldatakse ainult liiane informatsioon – algsed andmed on hilisemalt täielikult taastatavad. • Kadudega kodeerimisel eemaldatakse ka suurem või väiksem osa vähemolulist informatsiooni. Algsed andmed ei ole enam täielikult
V: 10101101 Vaata eelmist joonist 5) Milline joonisel kujutatud dekoodri väljunditest on aktiivne (1), kui sisendis x1 on väärtus 0 ja sisendis x2 on väärtus 1 V: B 6) Millisel joonisel on kujutatud sellele (binaar)algebralisele tehtele vastav loogikaahel? V: B 7) Millisel joonisel on kujutatud sellele (binaar)algebralisele tehtele vastav loogikaahel? V: E 8) Joonisel kujutatud prioriteedikoodri sisendisse antakse signaal x1x2x3x4 = 0010. Milline on signaal (f1f2) koodri väljundis? V: 1 9) Millised allpoolnimetatud loogikalülituste kogumid on algebralises mõttes täielikud? V: {NING; VÕI; EI}, {NING-EI}, {EI-EGA} 3.test Järjendloogikaahelad 1) Millistel joonistel on kujutatud D-trigeri loogikaskeem? V: B, E 2) Millistel joonistel on kujutatud T-trigeri loogikaskeem? V: C 3) Joonisel kujutatud trigeri sisenditesse antakse alljärgnevad signaalid. a0 = 11111000 a1 = 01010101
1 x 2 x 3 = 1000. 4 Milline on signaal (ff 1 ) koodri väljundis? 2 ■ Vastus: 11 i. Millised allpoolnimetatud loogikalülituste kogumid on algebralises mõttes täielikud? NB! Valed vastused annavad miinuspunkte! ■ Vastus: {NING; VÕI; EI}, {NINGEI}, {EIEGA}. ● Järjendloogikaahelad
annaabi.ee 
