keelt. Kolmandaks on puhkav keel, ehk siis keel mida kasutad harva ja ei kaasa seda keelt kõneloome protsessi. Keeltel on vastasmõju. Simultaansel vähem ja suksesiivsel rohkem. Näiteks aktseleratsioon ehk kiire areng. Sarnaste keelte puhul tulevad sõnad keelde rutem. Vastasmõjuna võib olla ka just aeglasem areng. Võib juhtuda, et varem õpitu aitab kaasa positiivse mõjuga või negatiivse mõjuga – pidurdab keele omandamist ja tekitab vigu. E. Haugen jagas neid mõjusid koodivahetuseks (teadlik teise keele alternatiivi kasutamine), interferents (kahe keele osaline kattumine või kahe süsteemi kasutamine sama teate puhul) ning integratsioon (võõrsõnade sissetung keelde) nn. laenamine. Uute elementide teise keele toomine läbib kaks etappi. Kõigepealt kasutab sõna mõni üksik inimene. Juhulaenuja kahe keele kooskasutamise vahel piiri tõmmata on raske. Integreeritud laen on meil tavaline, me oleme palju laenanud sõnu minevikus aga ka nüüd
kirjeldamiseks. KKMi kõige uuem põhjalik analüüs teiste kontaktlingvistika mudelite kontekstis on samuti pärit türgi keele kontaktidega tegeleva keeleteadlase sulest. Eestis on seda mudelit rakendanud siinkirjutaja. KKMi suur väärtus on selge ja mitte ülearu keerukas terminoloogia. Samasse mudelisse on koondatud nii sotsiolingvistilised kui ka puhtkeelelised aspektid. Mudel koondab ühe katuse alla erinevaid nähtusi, mida tavaliselt nimetatakse koodivahetuseks, laenamiseks, ülekandeks, tõlkelaenuks, konvergentsiks jne. Tihtilugu on kasulik ühendada keelekontaktide sünkrooniline ja diakrooniline aspekt ühes dünaamilises mudelis, mis ei luba üksnes näha kontaktide tulemusi, vaid ka jälgida kontakti protsessi ennast. Seetõttu on arusaamatu Clyne'i väide, justkui KKM oleks kasulik pigem diakroonilise analüüsi jaoks (ning süntaksiteooria arendamiseks vähem kasulik). 3
(Koodikopeerimise mudel: tõlgendades keelekontakte mikrotasandil. Teoreetiline keeleteaduis Eestis II. 2006. Lk 97-111.) „koodivahetus"tähendab rohkem kui ühe keele kasutust ühe vestluse piires. Koodikopeerimise mudeli üldiseloomustus KKMi suur väärtus on selge ja mitte ülearu keerukas terminoloogia. Samasse mudelisse on koondatud nii sotsiolingvistilised kui ka puht keelelised aspektid. Mudel koondab ühe katuse alla erinevaid nähtusi, mida tavaliselt nimetatakse koodivahetuseks, laenamiseks, ülekandeks, tõlkelaenuks, konvergentsiks jne Termin „kood" tähistab keelekuju, sotsiolingvistiliselt nõrk kood on A ja sotsiolingvistiliselt tugev kood on B. Domineerimise all ei mõelda siin paremat keeleoskust, vaid sotsiolingvistilist staatust. Tüüpiliselt on A- koodid immigrantide ja rahvusvähemuste keeled, kõnelejal domineerib A-kood. Kõneleja kopeerib nii A-koodist B-koodi, kui ka B-koodist A-koodi (pole vaja sujuvat kakskeelsust ega