tRNA antikoodoneis sageli esinevad modifitseeritud nukleosiidid vastavate koodonitega. Näiteks ei paardu tio-uridiin millegagi peale adeniini, mitokondrites ja mükoplasmades aga suudab harilik U antikoodoni esimeses positsioonis dekodeerida kõiki nelja koodoniperekonna liiget st. olenemata koodoni kolmandast tähest nn. "neljane wobble". Koodilugemise reeglid on täpsemalt kirjeldatud peatüki lõpus antud viites (Osawa, et al., 1992). Sarnased aminohapped paiknevad kooditabelis lähestikku. See tähendab, et juhuslikud vead koodi lugemisel (valgusünteesil) ei muuda sünteesitava valgu omadusi eriti suures ulatuses kuna aminohape asendub lähedaste omadutega aminohappega. Teiste sõnadega, geneetiline kood on müra suhtes vähetundlik. Seda fakti, et universaalne geneetiline kood on vigade summutamise suhtes optimaalne, on kasutatud argumendina geneetilise koodi evolutsioneerumise tõestuseks. Teine seisukoht on, et kood on "külmunud
Elongatsioonil osalevad lisaks ribosoomidele, mRNA'le ja aa-tRNA'le veel elongatsioonifaktorid: EF-Tu, EF-Ts ja EF-G ning kofaktorina GTP. Peptiidahela terminatsioonil osalevad terminatsioonifaktorid RF-1, RF-2, RF-3 ja RRF. Nimed tulenevad sõnadest release (vabanema ingl. k.) ja factor, RRF tuleneb ribosome release factor'ist. Terminatsioonifaktorid RF-1 ja RF-2 tunnevad kumbki ära kaks terminaator-koodonit. RF-1 seondub spetsiifiliselt UAA ja UAG stop-koodoniga (kooditabelis asuvad need koodonid kõrvuti vertikaalselt). RF-2 tunneb ära stop-koodoneid UAA ja UGA (kooditabelis horisontaalsed naabrid). Seega tunnevad mõlemad terminatsioonifaktorid ära stop-koodoni UAA ja ülejäänud stop-koodonite jaoks on kummalegi oma faktor. Seepärast pole üllatav, et UAA on kõige tugevam ja kõige sagedamini esinev stop-koodon bakterites. 3. mRNA bakteritel ja eukarüootidel. Bakteriaalne mRNA on reeglina polütsistroonne, st. üks mRNA kodeerib mitut valku
Tekstifaili baitidele tähenduse andmine viiakse läbi kooditabeli abil. Ajaloos on palju eri- nevaid kooditabeleid kasutusel olnud; üks olulisemaid on ASCII2 . ASCII koodis3 tähendab näiteks arv 000100002 = 3210 = 2016 tühikut, arv 010000012 = 6510 = 4116 aga suurt ladi- na tähte A. Sümboleid saab ASCII koodide abil esile kutsuda, kui hoida all muuteklahvi ja valida numbriklahvistikust ASCII-kood; tippida langjoon ning seejärel ASCII-kood vmt. ASCII kooditabelis on niisiis 28 = 256 erinevat sümbolit. Kaasajal on erinevate keelte lülitumine arvutimaailma tinginud suuremate kooditabelite ka- sutuselevõtu. Kooditabel Unicode4 vaatleb sümboleid kahebaidistena, kus esimeses baidis määratakse tabeli lehekülg ja teises baidis märk sellelt leheküljelt. Nii on mitmete keelte jaoks avatud oma kooditabeli lehekülg selle keele erimärkide esitamiseks. Kui mingi andmekogumi (näiteks arvutifaili) baitide arv ulatub tuhandete ja miljoniteni, siis
ja alla 40 tRNA! tRNA-sid on rohkem kui AH-sid, aga vähem kui koodoneid. Neid pole lihtsalt nii palju vaja. tRNA suudab dekodeerida (ribosoomide abil transleerida) kahte koodonit juhul, kui tema antikoodoni 1. kohal on G või U. Kui tRNA 1. kohal on G, siis kodeerib koodonit, mille 2 tähte on samad ja 3. pürimidiin (C või U) Kui tRNA 1. kohal on U, siis kodeerib koodonit, mille 3. on puriin (A või G). valelugemine – koodonit transleeritakse valesti. Sarnased AH paiknevad kooditabelis lähestikku. Juhuslikud vead ei muuda sünteesitava valgu omadusi eriti suures ulatuses, kuna AH asendub lähedaste omadustega AH-ga. UGK on vigade summutamise suhtes optimaalne, kood on „külmunud õnnetus“ – tekkis kood ja enam ei saanud muutuda. Mõned asendused on UGKs aset leidnud väikeste genoomide puhul. Mida sagedamini esineb AH, seda rohkem vastab talle koodoneid. UGK on pikk evolutsiooniline ajalugu. Kõige väiksemad genoom on mitokondritel, kus esinevad erinevused UGK-st.