Palju tõhusam oleks ühe ja sama saaleala ühiskasutus. Taoline variant on võimalik, kuid vajab veidi häkkerioskusi ja mõned väidavad ,et siis peab eraldama kaks korda enam kilobaite , kui on füüsilist mälu. Virtuaalmälu kasutamisel on eelised: 1)On võimalik jooksutada rohkem programm 2) Programeerija ei pea muretsema selle üle ,et kood tervikuna põhimällu mahuks. Lihtsustab programeerimist 3) Programmi laadimise ja saalimise aeg lüheneb , sest mittekasutatavat koodiosa ei paiguta põhimällu 3. Operatsiooni süsteemide plussid ja miinused. Linuxil on selline boonus ,et käideldava mälu suurus kasvab oluliselt. Nii ,et tuum peaks kirjutama kasutamata mäluploki sisu kõvakettale , et mälu saaks kasutada muudeks tegevusteks. Nii on poole kiirem ja ei kasuta mälu tühistele asjadele vaid nende jaoks , mille jaoks sul ikka tõeliselt on vaja. Aga kui muidu esialgset sisu vaja läheb , loetakse jälle mällu tagasi
meetodite kaudu vahetavad. Et lühidat kirjastiili säilitada ning samas jätta alles meetoditele iseloomulik kontrollitavus ja muudetavus, selleks ongi loodud võimalus objektile luua omadusi, mis näevad välja nagu muutujad, kuid käituvad nagu meetodid. Järgnevas näites on klassi Ilmaandmed eksemplaridele lisatud omadus Temperatuur, millele siis saab väljapoolt väärtust omistada ning küsida nagu tavaliselt muutujalt ehk väljalt. Küsimise peale pannakse lihtsalt tööle get-koodiosa ning omistamise peale set-koodiosa. Sõna "value" tähistabki omistamisel antud väärtust. Koodi ülesandeks on vastava märksõna all saabunud andmed vajalikku kohta paigutada. Tegelikke andmeid hoitakse privaatses ehk väljapoolt nähtamatus muutujas nimega temper. Vajadusel saab nõnda omaduse või meetodi kaudu andmete poole pöördudes peale panna näiteks kontrolli võimalike väärtuste üle omistamisel. Või siis saab programmeerija otsustada hoopis, et temperatuure endid ei hoita
meetodite kaudu vahetavad. Et lühidat kirjastiili säilitada ning samas jätta alles meetoditele iseloomulik kontrollitavus ja muudetavus, selleks ongi loodud võimalus objektile luua omadusi, mis näevad välja nagu muutujad, kuid käituvad nagu meetodid. Järgnevas näites on klassi Ilmaandmed eksemplaridele lisatud omadus Temperatuur, millele saab väljapoolt väärtust omistada ning küsida nagu tavaliselt muutujalt ehk väljalt. Küsimise peale pannakse lihtsalt tööle get-koodiosa ning omistamise peale set-koodiosa. Sõna "value" tähistabki omistamisel antud väärtust. Koodi ülesandeks on vastava märksõna all saabunud andmed vajalikku kohta paigutada. Tegelikke andmeid hoitakse privaatses ehk väljapoolt nähtamatus muutujas nimega temper. Vajadusel saab nõnda omaduse või meetodi kaudu andmete poole pöördudes peale panna näiteks kontrolli võimalike väärtuste üle omistamisel. Või siis saab programmeerija otsustada hoopis, et temperatuure endid ei hoita
kaudu vahetavad. Et lühidat kirjastiili säilitada ning samas jätta alles meetoditele iseloomulik kontrollitavus ja muudetavus, selleks ongi loodud võimalus objektile luua omadusi, mis näevad välja nagu muutujad, kuid käituvad nagu meetodid. Järgnevas näites on klassi Ilmaandmed eksemplaridele lisatud omadus Temperatuur, millele saab väljapoolt väärtust omistada ning küsida nagu tavaliselt muutujalt ehk väljalt. Küsimise peale pannakse lihtsalt tööle get-koodiosa ning omistamise peale set-koodiosa. Sõna "value" tähistabki omistamisel antud väärtust. Koodi ülesandeks on vastava märksõna all saabunud andmed vajalikku kohta paigutada. Tegelikke andmeid hoitakse privaatses ehk väljapoolt nähtamatus muutujas nimega temper. Vajadusel saab nõnda omaduse või meetodi kaudu andmete poole pöördudes peale panna näiteks kontrolli võimalike väärtuste üle omistamisel. Või siis saab programmeerija otsustada
annaabi.ee 
