Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruuniks, muutub hapraks ja lõhestub kuubikujulisteks osadeks, enam levinud. Pruun mädanikku nimetatakse ka kahanemismädanikkuks ja ta on domineeriv mädaniku liik puit hoonetes. Põhjustavad seened on majavamm, majavääts, kollane hamblehik ning mustjas kõrvik.
Koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest, st sisaldab maltspuidu aastarõngaste kevadpuit palju niiskust. Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, koosneb surnud rakkudest, ei võta osa vedelike transpordist. Niiskus sisaldus võrreldes maltspuidu väiksem. Vananev puit ei vaja enam vedelike transpordiks kogu tüve läbilõiget. Peale 30-40 aastat hakkab elutegevus keskmistest osades vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete transport lakkab, koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse ekstraktiivsed ained (tärpentin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid) mis annavad lülipuidule tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. (moodustub parenhüümrakkudest), tungib läbi pooride soontesse ja sulustab sooned osaliselt või täielikult. Teatud liikidel
Poorid rakuseinas • Puidu anatoomilise ehituse oluliseks komponendiks on rakuseina poorid. • Okaspuidu trahheiidide seintes leidub 2 liiki poore: koobaspoore lihtpoore • Trahheiidide radiaalseintel paiknevad koobaspoorid tagavad toitainete horisontaaltranspordi tangentsiaalsuunas. • Koobaspoori toorus on sageli deformeerunud ja kleepunud poori sisenemisava ette. • Koobaspooride sulgumine põhjustab lülipuidu tekke. • Koobaspooride sulgumine põhjustab ka raskused sellise puidu antiseptimisel (kaitseimmutusel). • Lihtpoorid kindlustavad toitainete liikumise säsikiirte ja trahheiidide vahel. • Lihtpoorid ei saa sulguda. 14. Kirjeldage lehtpuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Lehtpuidu mikroehitus on võrreldes okaspuiduga keerukam, sisaldades mitmekesiseid anatoomilisi elemente ja nende üleminekuvorme.
seda ei loeta okaspuidule iseloomulikuks osaks. Männis ja jugapuus pole puiduparenhüümi letiud. Puidu anatoomilise ehituse oluliseks komponendiks on rakuseina poorid. Okaspuidu trahheiidide sintes leidub koobaspoore ja lihtpoore. Traheiidide radiaalseintel paknevad koobaspoorid tagavad toitainete horisontaaltranspordi tangensiaalsuunas. Üldise arvamuse kohaselt põhjustab koobaspooride sulgumine lülipuidu tekke. Joonis moodle, puidu anatoomia, lk 3 14. Kirjeldage lehtpuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Esinevad soonlülid, astmelised perforatsioonid, soonte seintes seinapaksendid, tüllid, libriformikiud, säsikiired ja puiduparenhüümid. Libriformikiud täidavad mehaanilist funktsiooni (terava otsaga, paksude seintega prosenhüümrakk, millel on seintes pilukujulised lihtpoorid)
Seenkahjustused-paljunemisorganiteks viljakehad.Kahjustus algab puiduliike alates energiarikkamatest reastada järgmiselt:pöök,kask, sellega,et seenehüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse,milles leidub tamm,mänd,lehis,kuusk. Süttimine ja põlemine.Temperatuuril üle105c algab neile rikkalikult toitaineid.sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste puidu termiline lagunemine. Gaasistumine algab 105c juures ning kiireneb koobaspooride rakuseintesse.Seened ei kahjusta kuiva puitu.Arenemiseks temperatuuril üle 200c. Kui kuumus ületab 225c tekib süttimisallika läheduses vajavad:*toitaineid*hapnikku*soojust*niiskust*suht happelist leel. Püsiva tule korral tekivad gaasid intensiivsemalt ja 260..275c juures keskkonda.Sinetus- ja hallitusseened-põhj värvi muutust:Toituvad eraldub juba nii palju soojust, et tuli jääb püsima
laiali. Kui eosed satuvad soodsatesse kasvutingimustesse ka idanevad, siis tekib puidu pinnal peenike mõik, millest moodustub hüüti alge, so seeneniit, mis läbimõduga ainult mõni tuhandik millimeetrit. Seeneniitide edasisel kasvamisel ja hargnemisel tekib mütseel e seeneniidistik. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid hüüfid, tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse, milles leidub neile rikkalikult toitaineid. Sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste koobaspooride rakuseintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakuseinte. Seened ei kahjusta kuiva puitu. Arenemiseks vajavad seente eosed: toitaineid; hapnikku; soojust; niiskust (vähemalt rakuseinte küllastuspunkti ulatuses); suhteliselt happelist keskonda (pH 2...7) 3.1. Sinetus-, rohetus- ja hallitusseened Sinetus ja hallitusseened põhjustavad puidu värvi muutust. Sellised seened toituvad
maltspuidu aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust. Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu enam osa vedelike transpordist. Lülipuidu niiskussisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam. Vananev puu ei vaja vedelike transpordiks enam kogu tüve läbilõiget. Peale 30...40. a vanust hakkab elutegevus tüve keskmistes osades vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentin, vaigud, rasvad ja aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. Tüll on kotitaoline kasvaja, mis moodustub soontele lähedal olevatest parenhüümrakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult.
annaabi.ee 
