-2 ATP + 2(2 ATP) = 2 ATP glükogeen -1 ATP + 2(2 ATP) = 3 ATP Nikotiinamiidadeniindinukleotiid (NAD; NADH) co-ensüüm, prootoni (H+) transporter Niatsiin, B3 vitamiin (PP vitamiin) 1 glükoos = 38 ATP Glükolüüs liidestub läbi elektronikandjate ja püruvaadi Tsitraaditsükkel Atsetüül CoA Ainevahetusradade 3 tüüpi Konvergeeruv Divergeeruv Põhjus miks vastupidavusala kulutab valke AH'sid kasutatakse energiatootmiseks! Tsükliline Püruvaadi Dehüdrogenaas Rasvade mobilisatsioon ja adrenaliin Rasvade -oksüdatsioon Karnitiini roll Tsitraaditsükli regulatsioon El. transpordiahel Vaba energia vähenemine Mitokondris toimuv 1 glükoos = 38 ATP Seosed teiste reaktsioonidega
lähestikku, kuid kokku ei puutu. Neid eraldab koevedelikuga täidetud sünaptiline pilu, mille närviimpulss peab ületama keemiliste signaalmolekulide ehk virgatsainete vahendusel. Retseptori tüübid: · ionotroopsed retseptorvalk on ühtlasi ioonkanal · metabotroopsed saavutavad ühenduse ioonkanaliga G valkude ja teiste virgatsainete vahendusel Närvivõrgustikud: · divergeeruv võimendab sensoorsest närvirakust alanud signaali · konvergeeruv koondab signaali paljudest allikatest nt motoorsele neuronile · kaja- või peegeldav signaali kestvaks töötluseks · paralleelse vallandumise töötlusvõrgustik reaktsiooni viimistluseks NAHK Keha membraanide klassifikatsioon: · Epiteliaalsed membraanid pinnakihiks mingi epiteelkoe tüüp nahk limaskestad serooskestad · Sidekoelised membraanid nii pinnakihiks kui aluskihtideks eri tüüpi sidekoe rakud sünoviaalkiled
Eeldused: Tootja ei koordineeri oma tegevust või tootja ei õpi oma vigadest. Alati tekib viivitus kui tootmisotsuse tegemine ja toote turule toomine ei lange ajaliselt kokku: kulla kaevamine ja tootmine võtab aega ja et tootmist suurendada, peavad tootjad olema veendunud, et kulla kõrgem hind jääb püsima. Tarbijad lähtuvad oma otsustest jooksvast hinnast. Tootmise planeerijad lähtuvad möödunud perioodi hinnast. Kui pakkumiskõver on nõudluskõverast järsem on tulemuseks konvergeeruv (sarnastuv) ämblikuvõrk, vastasel juhul divergentne (hargnev, hajuv), kui tõusud on ühesugused ideaalne ämblikuvõrk. 1.18.2 Turu tasakaaluhind ja -kogus Turu tasakaaluhinna (ja tasakaalukoguse) kujunemise aluseks on nii kasulikkus (nõudluse pool) kui ka tootmiskulud (pakkumise pool). Kui vaadelda protsessi dünaamikas, võib täheldada, et nõudlus reageerib hinna muutustele kiiremini kui pakkumine. Käesoleva perioodi pakkumine kujuneb eelmise perioodi turuhinna mõjul
annaabi.ee 
