vetes vaalu ei esine. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOON sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). See jõustus 1993. a. Praeguseks on sellele lepingule alla kirjutanud veel rohkem riike. Eestis sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. Konventsiooni täitmiseks tuleb koostada igal riigil täpne tegevuskava ja strateegia
I rangelt kaitstavad taime liigid; II - rangelt kaitstavad looma liigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. IV lisas käsitletakse keelatud püügivahendeid ja -viise. Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu,ilves, hunt,valge-toonekurg ja rukkirääk. o BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOON Sõlmisid 1992. Aastal Rio de Janeiros 157riiki (nende hulgas ka Eesti). Jõustus 1993.a. Eestis sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima1994. a. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. o CARTAGENA PROTOKOLL bioloogiline ohutus Bioloogilise ohutuse protokoll e
loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. IV lisas käsitletakse keelatud püügivahendeid ja - viise. Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu, ilves, hunt, valgetoonekurg ja rukkirääk. Rangelt kaitstavate loomaliikide küttimiseks peab Eesti taotlema konventsioonikeskuselt erandeid. BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOON Sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti).Jõustus 1993. a. Eestis sai konventsioon Riigikogu heakskiidu ja hakkas kehtima 1994. a. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. CARTAGENA PROTOKOLL bioloogiline ohutus Bioloogilise ohutuse protokoll e. Cartagena protokoll tuleneb bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist. Selle konventsiooni 19
annaabi.ee 
