Kuidas määrata ringluses olev rahahulk, et raha piiratuse nõue oleks täidetud) 7. Äratuntavus (selleks, et majandustehingud toimuksid tõrgeteta peavad tehingu osalised raha ära tundma. Kui raha ei tunta ära, siis ei saa neid majandustoimingutes kasutada) 4 Usaldusraha – usaldusraha emissioon on selline, mis ei ole täielikult kaetud väärismetalli või konventeeritava välisvaluutaga (oma olemuselt on usaldusrahaks ka eespool mainitud veksel). Kui on kaetud suures osas tagatisega, siis see ei tähenda midagi..sest kui ka väike osa on usaldusel, siis ta on usaldusraha. Kuni 19. sajandi lõpuni / 20. sajandi alguseni oli tegemist nn konverteeritavate pangatähtedega ehk toimis konventeeritavate rahatähtede süsteem, mis tähendas seda, et raha sai konverteerida kullaks. See on kullastandardi süsteem (rahatähtesid saab vahetada ehk konverteerida kullaks)
muid maksevahendeid. Rahareformiga kehtestas Eesti Pank karmi valuutareeglistiku, mille kohaselt kõik välismaal teenitud valuuta tuli kahe kuu jooksul konventeerida Eesti krooni Eesti Panga kehtestatud kursi alusel. Eesti pankades keelati omada valuutaarveid. Ranged valuutaeeskirjad kehtisid siiski ainult lühiajaliselt ja juba 1993. aastal liberaliseeriti neid oluliselt. Eesti krooni tagamise seadus nägi ette, et kõik ringluses olev sularaha peab olema 100%-liselt kaetud keskpanga kulla ja konventeeritava välisvaluuta reservidega. Keskpank tohtis lasta ringlusse nii palju raha, kui palju oli sellel valuutakatet. Rahareformi Komitee kontseptsioonis oli põhirõhk pandud krooni stabiilsusele, konventeeritavusele ja fikseeritud kursile. Kõik see pidi nii oma rahvas kui ka rahvusvaheliselt tekitama usaldust krooni vastu ning tagama talle hea käekäigu. Nii 15
aastal välja Molotov. 1929 - relvakonflikt Hiinaga. 50 4.8.4 STALINI ISIKUKULTUS. 1928-1930 likvideerit NEP. Sellele andis tõuke 1927. aasta vilja ikkaldus. Stalin tegi otsuse, et toitlusmaks tuleb taastada toidu andmise kohustusena. Riigile anti õigus võtta talupoegadelt kogu vili. 1928-1930 Nõukogude Liidus kujunesid välja administratiiv-bürokraatliku sotsialismi mudeli jooned. Sellele on iseloomulik: Tutumajanduse likvideerimine. Konventeeritava raha käibelt kadumine. Selle asemel trükiti hulgaliselt katteta rahatähti. Plaani- ja käsumajandus. Juhtimine rangelt tsentraliseeritud. Riiki juhtisid kõrgemad partei organid. Põllumajandus - kollektiviseerimine. Maal likvideeriti eraomandus. Talud sunniti kolhoosi või sovhoosi astuma. Tööstuses alustati industrialiseerumist. Põhitähelepanu rasketööstusele teiste majandusharude arvelt. Sellega rikuti majanduslikku tasakaalu. Majandust arendati viisaastaku plaanide järgi