Soov leida ,,pragmaatilisele sanktsioonile" rahvusvahelist tunnustust sundis Austriat mitmetele järeleandmistele, eriti pärast Karl VI troonipärijast poja surma, kui Habsburgide ainsaks pärijaks jäigi tütar Maria Theresia. Konvenientsipoliitika 1720.1730. aastaid iseloomustas konvenientsipoliitika (droit de convenance), kus poliitilisi küsimusi ei lahendatud mitte sõjaväljal, vaid kabinettides. Eelkõige oli konvenientsipoliitikast huvitatud Inglismaa, mis seadis oma välispoliitiliseks eesmärgiks poliitilise tasakaalu hoidmise MandriEuroopas. Austria (Habsburgide) alad varauusaja lõpul- Habsburgide valdused mis jäävad on muljet avaldavad. Territooriumi poolest suuremad alad, mis keisririigi koosseisu ei kuulu. Austria, va. Salzburg; Belgia ehk lõunapoolsed Madalmaad ja Itaalia (Lombardia, Toscana, mille keskuseks on Firenze, Ungari alad ehk Transilvaania ja
järeleandmistele, eriti pärast Karl VI troonipärijast poja surma, kui Habsburgide ainsaks pärijaks jäigi tütar Maria Theresia. Konvenientsipoliitika. jagamatuks. Erinevalt keisritroonist lubati neid pärandada ka naisliinis. 1720.–1730. aastaid iseloomustas konvenientsipoliitika (pr droit de convenance), kus poliitilisi küsimusi ei lahendatud mitte sõjaväljal, vaid kabinettides. Eelkõige oli konvenientsipoliitikast huvitatud Inglismaa, mis seadis oma välispoliitiliseks eesmärgiks poliitilise tasakaalu hoidmise Mandri-Euroopas. „Pragmaatiline sanktsioon“ ja selle realiseerumine. Hispaania pärilussõda laiendas oluliselt Austria Habsburgide valdusi. Keiser Karl VI [1711–1740) avaldas 1713. aastal „pragmaatilise sanktsiooni”, mis kuulutas Habsburgide valdused jagamatuks. Erinevalt keisritroonist lubati neid pärandada ka naisliinis. „Diplomaatiline revolutsioon“
Pragmaatiline sanktsioon ja konvenientsipoliitika Hispaania pärilussõda laiendas oluliselt Austria Habsburgide valdusi. Keiser Karl VI [171140] avaldas 1713. aastal pragmaatilise sanktsiooni, mis kuulutas Habsburgide valdused jagamatuks ning erinevalt keisritroonist lubati neid pärandada ka naisliinis. 1720.30. aastaid iseloomustas konvenientsipoliitika (droit de convenance), kus poliitilisi küsimusi ei lahendatud mitte sõjaväljal vaid kabinettides. Eelkõige oli konvenientsipoliitikast huvitatud Inglismaa, kes seadis oma välispoliitiliseks eesmärgiks poliitilise tasakaalu hoidmise mandri-Euroopas. Hispaania pärilussõjale järgnenud aastakümnetel üritas Inglismaa nõrgendada eelõige Austria positsioone. Soov leida pragmaatilisele sanktsioonile rahvusvahelist tunnustust, sundis Austriat mitmetele järeleandmistele, eriti pärast Karl VI troonipärijast poja surma, mil Habsburgide ainsaks pärijaks jäigi tütar Maria Theresia. 1720
annaabi.ee 
