3) Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma. 4) Fumaroolid ehk vulkaanilistele aladele iseloomulikud avad või lõhed maapinnas, kust väljub kuum, kollast väävlit sadestav gaasijuga. 5. maavärinate piirkondi, Enamik maavärinaid leiavad aste laamade piirialadel. Kõige rohkem maavärinaid toimub Vaikse ookeani ,,tulerõngas’’. tekkepõhjusi, Maavärinad tekivad vahevöös konvektsioonivooludena toimuva kivimainese plastiline ümberpaiknemise tõttu. Liikuvates litosfäärilaamades, ennekõike nende piirilaade ümbruses, kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, kivimid purunevad ja vabaneb suures koguses pingestumisel salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera laiali. tagajärgi; Looduskatastroofid: 1) Maalihked 2) Laviinid 3) Tsunamid 4) Uputused
Sügisel ka jõgede-järvede kohal enne nende kinnikülmumist. · Udu võib tekkida ka kahe erineva temperatuuri ja suure niiskusega õhumassi segunemisel. 6.Pilved Kui veeaur tiheneb veepiiskadeks maapinna lähedal, siis tekib udu. Kui veeauru tihenemine toimub aga kõrgemal, siis tekivad pilved. Maakera pinna läheduses toimub õhu liikumine väga erinevates suundades, osa õhku liigub tõusu e. konvektsioonivooludena kõrgemale. Konvektsioonivooludel on pilvede tekkimisel suur tähtsus, kuna need viivad maapinnalt kõrgematesse õhukihtidesse pilvede tekkimiseks vajalikku veearuru. Konvektsioonivoolud tekivad päeval maapinnalähedaste õhukihtide soojenemisel. Kui konvektsioonivool on küllalt tugev ja õhk jõuab kõrgusele, kus veeaur madalama temperatuuri tõttu hakkab veepiiskadeks tihenema, tekivad pilved, mida nimetatakse tõusuvoolu e. konvektsioonipilvedeks.
kui silmaga ei olnud eristatav, ei olnud ka pilve. Kaasajal loetakse pilvedeks ka selliseid kolloidseid süsteeme, mida saab detekteerida vaid ka näiteks radari abil. Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks. 1.1. Pilvede teke Kõige lihtsam oleks öelda, et pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Õhk tõuseb tavaliselt, kas maapinna ebapüsiva soojenemise tagajärjel konvektsioonivooludena, takistusi ületades (mäeahelikud) või frontidel. Kui õhk tõuseb piisavalt palju, nii et see jahtub sisseenergia kulutamise tagajärjel kastepunktini, tekivad pilved tänu veeauru kondenseerumisele (kondensatsioonituumadele) või sublimeerumisel1. Siseenergia kulub õhuosakese tõusmisel paisumisele, sest soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga on tühine ehk protsess on praktiliselt adiabaatiline. Seejuures jahtub õhk peaaegu 1° iga saja