.......................................................................... 27 Pilt 5 Õliradiaator..............................................................................................................27 Pilt 2 Pliit.......................................................................................................................... 27 Pilt 4 Teisaldatav soojuskiirgur.........................................................................................27 Pilt 6 Konvektor................................................................................................................27 ...........................................................................................................................................27 Pilt 7 Põrandaküte............................................................................................................. 28 Pilt 9 Päikesekollektor........................................................................
· kiirguslik küte. · konvektiivne küte. Kiirguslik küte Konvektiiv küttekorral soojeneb õhk põhiliselt kokkupuute tagajärjel küttepinnaga. Põhiline osa antakse konvektsiooni teel. Suuremosa küttekehasi soendavad ruumi korraga kiirguse ja konvektsiooni teel. Kasutusviisist sõltuvalt liigitatakse järgmiselt: · pidev küte · perioodiline küte · ajutine küte Küttekehade järgi: · Radiaator küte · Konvektor küte · Põrandküte Vahetult kõetavalt ruumis saab tarbe soojuseks muuta elektrienergiat vahel ka gaaskütust. Vesi ja õhkkütte süsteeme liigitatakse soojuskandja liikumisviisi järgi: · Loomulik tsirkulatsiooniga süsteemid · Sund tsirkulatsiooniga kütte süsteemid Loomuliku tsirk. korral liigub tänu sooja ja jahtunud keskkonna tiheduste erinevustele. Neid kasutatakse vähe tänapäeval(1-2 korruselistes elamutes)
suurusega või ruumide temperatuuriga rahul ning võivad näiteks taotleda kas maja üldisest küttesüsteemist lahtiühendamist või tegeliku tarbimise mõõtmist tema korteris. Kõik hooned on projekteeritud ja ehitatud ühtse tervikuna ja sama kehtib täiel määral ka nende küttesüsteemide kohta. Igasse köetavasse ruumi projekteeritakse ja paigaldatakse just selle ruumi soojuskadudele vastav radiaator või konvektor. On täiesti loomulik, et ülemise korruse nurgatuba ja korter vajavad ühe ruutmeetri põrandapinna kütmiseks kuni kaks korda rohkem soojust kui hoone keskel paiknevad ruumid ja korterid. Soojuskadude kompenseerimiseks ja normaalse ruumi temperatuuri saavutamiseks on nurgatubades ka vastavalt suuremad radiaatorid. Kahjuks on tõsiasi ka see, et tegelikult ehitatud küttesüsteem ei vasta tihti projekteeritule mitmetel põhjustel. 42
Tema kasutamist piiravad vabad eletrilised võimsused ja elektrienergia hind. Jaguneb: Otseküte Soojust akumuleeriv küte Osaliselt soojust akumuleeriv küte Kombineeritud küte Otsekütte puhul valitakse elektriliste küttekehade võimsused vastavalt köetava ruumi soojakadude suurusele (W). Küttekehadena kasutatakse elektrilisi küttekehi (radiaatorid, konvektorid, puhurid, lae- ja põrandaküte). Kinnine radiaator Konvektor radiaator - Konvektori puhul voolab õhk läbi radiaatori ja on kokkupuutes kütteelemendiga. Liistradiaator töötab konvektori põhimõttel. Miniradiaator on mõldud väikeste ruumide kütmiseks. Pritsmekindel radiaator on kaitstud korpuses ja on mõeldud vannitubadesse. Käterätikuivati valmistatakse nikeldatult või värvitult võimsusega 125-150 W/m²
annaabi.ee 
