) 5. Mis on päikeselaigud ? Päikeselaiguks nimetatakse tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskmisest temperatuurist 1000 K madalama temperatuuriga ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon. 6. Päikese siseehitus: Tavaliselt jagatakse Päikese sisemus kolme ossa: 1) Ülemine on konvektiivne tsoon. See ulatub fotosfääri põhjast alla kuni sügavuseni umbes 15% Päikese raadiusest. Seal transporditakse konvektiivsetes gaasivooludes energiat ülespoole. 2) Kiirgav tsoon on konvektiivtsooni all ning ulatub tuumani. Seal transpordib energiat kiirgus, mitte konvektsioon. Kiirgustsooni ülapiirist alapiirini suureneb tihedus 100 korda. 3) Tuum on Päikese keskosa, mille diameeter on ligikaudu 15% tähe kogudiameetrist. Seal toodetakse termotuumaprotsessides, kus vesiniku tuumad ühinevad heeliumi tuumadeks, energiat. Temperatuur on ligikaudu 14 miljonit kraadi. 7. Mis on protuberantsid ?
konvektsiooni. Päikeselaikude arv muutub 11-aastase tsükliga. Tsükli alguses on Päike laikudest peaaegu "puhas", seejärel ilmuvad laigud kõrgele põhja- ning madalale lõunapoolkerale. Need kaovad ning uued laigud ilmuvad järjest lähemal Päikese ekvaatorile. Siseehitus Tavaliselt jagatakse Päikese sisemus kolme ossa: Ülemine on konvektiivne tsoon. See ulatub fotosfääri põhjast alla kuni sügavuseni umbes 15% Päikese raadiusest. Seal transporditakse konvektiivsetes gaasivooludes energiat ülespoole. Kiirgav tsoon on konvektiivtsooni all ning ulatub tuumani. Seal transpordib energiat kiirgus, mitte konvektsioon. Kiirgustsooni ülapiirist alapiirini suureneb tihedus 100 korda. Tuum on Päikese keskosa, mille diameeter on ligikaudu 15% tähe kogudiameetrist. Seal toodetakse termotuumaprotsessides, kus vesiniku tuumad ühinevad heeliumi tuumadeks, energiat. Temperatuur on ligikaudu 14 miljonit kraadi. Protuberantsid
Ta oli Rahvusvahelise Astronoomia Liidu ja Euroopa Astronoomia Ühingu liige. H. Eelsalu ei jõudnud teostada kõike kavandatut, kuid me oleme kindlad, et tema pärand jääb püsiva väärtusena eesti teadusse ja kultuurilukku. 26. juulil 1998 lahkus meie keskelt kauaaegne Tartu Observatooriumi teadlane füüsika- matemaatikakandidaat Heino Eelsalu. Ene Ergma 29. veebruar 1944 Rakvere UURIMISTÖÖ PEASUUNAD Füüsikalised protsessid tähtede konvektiivsetes ümbristes; supernoovaeelne evolutsioon; termotuumaprotsessid akreteerivates neutrontähtedes ja valgete kääbuste pinnal; väikese massiga röntgenkaksiktähtede evolutsioon tunnustus: 2002 Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal TAAVET ROOTSMÄE Taavet Rootsmäe sündis 27.juunil 1885.a Võnnu vallas Rookses Roosa talus. Taavet Rootsmäe teaduslik töö käsitleb tähtede liikumist ja arengut Linnutee tähesüsteemis
38. Põlemisprotsessi ökonoomsuse reguleerimise süsteemid. Gaaside koostise andurite (O2 ja RO2 andurid) kasutamine põlemisprotsessi ökonoomsuse reguleerimisel. Põlemisprotsessi ökonoomsuse tagamise ülesanne seisneb sisuliselt katla maksimaalse kasuteguri tagamises, lähtudes vajadusest viia minimaalseks soojuskaod, mis leiavad aset kütuse põletamisel ja vabanenud soojuse ülekandmisel veele ja aurule. Põlemisprotsessi ökonoomsus sõltub liigõhutegurist koldes ja konvektiivsetes gaasikäikudes. Põlemisprotsessi ökonoomsuse tagamiseks on vaja tagada kindel, optimaalne liigõhutegur. Liigõhuteguri suurenedes vähenevad soojuskaod keemiliselt ja füüsikaliselt mittetäielikust põlemisest (q 3), kuid seevastu küllalt järsku suurenevad soojuskaod lahkuvate suitsugaasidega. Liigõhutegur on suuruseks, mis määrab suuresti ära soojuskao lahkuvate gaasidega, q 2-e. = tegelik _ õhukulu
tsirkulatsiooni käigus mistõttu kuumast tsüklonist väljuvates suitsugaasides sisalduv tuhk on väga peeneteraline. Põlevkivi põletamise katsed tsirkuleerivas keevkihis (Foster Wheeler`i, Lurgi Lentjes`i ja AAB Combustion Engineering katsestendides) näitasid selle tuha intensiivset peenenemist. Peenenemisprotsessi tulemusena suureneb oluliselt peeneteralise tuha mass, mis ei separeeru suitsugaasidest välja katla konvektiivsetes suitsukäikudes ega multitsüklonis. See tekitab probleeme lendtuha väga peene fraktsiooni püüdmisel ja suitsugaaside puhastamisel. 53(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 5.53. Tsirkuleeriva keevkihiga põlevkivil-aurukatel 215 MW elektrilise võimsusega energiaplokile. Katla nominaalne aurutootlikkus on 90 kg/s, auru
annaabi.ee 
