kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Igas sekundis muundatakse termotuumareaktsioonis 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. 2. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust - 70%, heeliumist - 28% ja allesjäänud 2% moodustavad veel 68 keemilist elementi. 4. Päike pöörleb ümber oma telje, kuid diferentsiaalselt ehk ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. 5
1. Üldandmed. · Läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit; mass 1,99*1030 kilogrammi. · Päike asub Maast 150 miljoni kilomeetri ehk astronoomilise ühiku kaugusel. · Pinnatemperatuur 5800 K. · Kiirgusvõimsus 3,9*1026 W. · Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilming: graanuli helegas keskkohas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese ,,atmosfäär" koosneb kahest kihist- kromosfäärist ja kroonist. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist varjutusel; kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud
heeliumi tuumadeks. Nagu õppisime tuumafüüsika osas, nõuab see ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et magnetjõud pidurdavad konvektsiooni
kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. 2. Mis on granulatsioon? Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööristegraanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal
0,001 tähesuurust. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10 30 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). 2. Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist - kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal. Kromosfäär, mille paksust on umbes 10 4 km,
kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja siis saab see toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses (energiat tootvas tuumas). Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks (toimub kiirgusülekande tsoonis). Viimases osas väljub energia konvektsiooni teel (konvektsioonitsoon). Konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks on granulatsioon: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 8. Protuberantsid on Päikese välispinna kohal sageli nähtavad kuuma gaasi pilved. Tavaliselt on nende märkamiseks tarvis eriseadmestikku, sest muidu kaovad nad Päikese pimestavasse valgusse. Täieliku päikesevarjutuse ajal on nad siiski nähtavad. 9
heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Atmosfäär Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis
Järsud muutused saju intensiivsuses, samuti äike viitab konvektiivsele komponendile ja seega maskeeritud rünksajupilvedele. Alumised Kihtpilved Stratus St Välimuselt on hall, sinakas Kihtpilved võivad
kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Mis on granulatsioon? Kui vaadelda Päikese tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud), võib tugeval suurendamisel näha ühtlast teralist mustrit, mida nimetatakse granulatsiooniks. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Milline on päikese atmosfäär? Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist - kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal. Kromosfäär, mille paksust
heeliumi tuumadeks. 3. Mis on Päikese plekid, milline on nende temperatuur võrreldes üldise Päikese temperatuuriga. - Päikese eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure energiaga footon neeldub kõrgemates kihtides) -- seda nimetatakse kiirguslikuks energiaülekandeks. Viimases osas muutub energia väljumisel domineerivaks konvektsioon. Granulatsioon ongi konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste- graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas, arvatakse, et
2. Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Päike on tüüpiline täht, sest tal esinevad enamiku teiste tähtede omadused: sarnased on mass, läbimõõt, temperatuur ja koostis. 3. Miks näib päikese serv teravana? Päikese serv näib teravana kuna nähtav valgus tekib õhukeses kihis (fotosfääris) moodustades serva. 4. Mis on garnulatsioon? Granulatsioon on ühtlane,teraline muster Päikese pinnal, mis tekib tänu konvektiivsele liikumisele (energia ülekanne aine voolude liikumisel). 5. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist: kromosfäärist ja kroonist. Need on silmaga näha ainult Päikese varjutuse ajal. 6. Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemiskiirus on ekvaatoril kiirem ja poolustel aeglasem. Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega ehk erinevad kihid liiguvad erineva kiirusega. 7. Kust saab päike energiat?
annaabi.ee 
