Mida tugevam vool, seda intensiivsem valgus langes. 3. Fotoelektronkordisti skeem. Selgita töö põhimõtet. Nõrga valguse mõõtmiseks juhitakse katoodist väljalöödud elektronid teisele elektroodile + dünoodile, kust lüüakse valgustundlikust kihist välja uusi elektrone, need suunatakse järgmisele +dünoodile jne--elektronide arv mitmekordistub, kuni valgussignaal on mõõdetav. 4. Kus kasutatakse fotoelemente? Tänavavalgustuse sisse ja välja lülitamine, detailide loendajad konveieris, metroos, kinos, fotograafias, televisioonis, automaatikas ja telemehaanikas. Sisemise fotoefektiga pooljuhtidel töötavad veel fototakistid, fotodioodid, päikesepatareid. 5. Mis erinevus on sisemisel ja välisel fotoefektil? Sisemine fotoefekt on pooljuhtides, kus valgus ei löö elektrone ainest välja nagu välise fotoefekti korral, vaid lihtsalt vabastab elektronid aatomitest, et elektronid saaksid siis elektrivälja toimel liikuma hakata. 14.2 Päikesepatarei. 6
töödeldakse samaaegselt mitut käsku. Taoline käsutöötluse korraldus võimaldab märgatavalt suurendada protsessi jõudlust. Konveiertöötlusel nimetatakse ajavahemikku kahe teineteisele järgneva operatsiooni vahel konveieritaktiks. Mida lühem on konveieritakti kestus, seda kõrgemaks võib osutuda konveieri jõudlus. Kindlaid funktsioone täitvad konveieri seadmed moodustavad konveieris astmeid. Konveierit moodustavate üksikute astmete omavaheliste ühenduste viiside järgi eristatakse kahte konveieri struktuuri - lineaarne ja mittelineaarne. Lineaarse konveieri moodustab teatav kogumik jadamisi ühendatud infotöötluslülitusi. Töötlusesse suunatav info ning konveieri üksikuis astmes saadud tulemid säilitatakse ajutiselt konveieri astmetevahelistes puhverregistrites.
käsukonveieris, kus käskude töötlus on jaotatud n ajaliselt võrdse kestusega (t/n) töötlusetapiks, siis saavutatav informatsiooni läbilaske tõus (TPn) ehk kiirendus, mida konveiertöötluse rakendamine võimaldab võrreldes konveierita töötlusega, on võrdne: TPn=n/ [1+(q*n)/t]. Käsukonveieri jõudlust mõjutavad tegurid: konveieri struktuurne keerukus, käsutöötlusel esinevad “ülehüppavad” astmed konveieris, riskinähtustest põhjustatud tühitaktid konveieri töös. 23. Riist- ja tarkvaraliselt juhitavad vahemälud, vahemälu ühendamine mälusüsteemi. Protsessor (registrikogum) <-> vahemälu (vahemälu koostöö protsessori põhimäluga) <-> põhimälu. Mälusüsteemi hierarhilises struktuuris on kesksel kohal vahemälud, mis võimaldavad töödeldavat informatsiooni hoida võimalikult protsessori lähedal ja seeläbi tagada kiire andmevahetuse protsessori ja mälusüsteemi vahel
Rohkemate käskude samaaegne täitmine, mis peavad siiski olema erineval täitmise astmetel. Sellisel juhul on tegemist käsukonveieriga. Eri käskude samal astmel oleku võimaldamine. See lahendus nõuab täitmise ressursside mitmekordistamist. Seda lahendust pakub superskalaarne protsessor. Superskalaarseteks nimetatakse selliseid arhitektuure, mis on varustatud rohkem kui ühe konveieriga. Selliste arhitektuuride puhul on funktsionaalsed seadmed konveieris dubleeritud. Superskalaarse protsessori arhitektuuri saab omakorda rakendada erinevalt: sõltumatute konveieritega: iga funktsionaalne seade kuulub mingi kindla konveieri juurde osaliselt kattuvate konveieritega: funktsionaalsete seadmete osas kulude kokkuhoidmiseks on mõned seadmed eri konveierite jaoks ühised. Teisel juhul vajatakse täiendavaid riistvarakomponente, mis võimaldaksid lahendada konflikte, kus
Joonis 1 Käsu täitmine jagatud viieks etapiks Sellist arhitektuuri nt kasut Pentiumi protsessoris, kus korraga laetakse kaks käsku ja sõltumatud käsud täidetakse eri konveierites. Konveier töötab kõige paremini siis, kui kõik etapid võtavad ühepalju aega. (Joonis 1). Käsud, mis on tehtud täisarvudega võtavad vähem aega kui ujuva komaga arvudega. Selle probleemi lahendamiseks kasut superskalaarset arhitektuuri, kus konveieris on mitu käsu täitmise osa. (Joonis 2) Joonis 2 Protsessor, kus on kaks seadet tehteks täisarvudega ja kaks ujuvkoma arvudega PowerPC protsessoris on seitse haru käsu täitmiseks ja teoreetiliselt võib olla seitse käsku korraga täitmisel. Superkonveieriga protsessorites – jagatakse konveieri etapid kaheks või enamaks alametapiks (Joonis 3) 12 Joonis 3 Neljaetapiline konveier
sõltuvus. Siirdekäsud – hargnemiste korral tuleb konveier uuesti käivitada. Tuleb arvestada võimalusega, et ilma taaskäivitusteta pole võimalik programm teha, aga ilma taaskäivitusteta on programmi täitmine kiirem. Operandide laadimine mälust – mälu poole pöördumise aeg on tavaliselt pikem kui teised käsuetapid ning tavaliselt pole pikkus prognoositav, kuna mälu kasutavad ka muud arvuti komponendid. Seetõttu on mõistlik realiseerida konveieris vaid sellised käsud, mille operandid on registermälus ja ka tulemus kirjutatakse sinna. Andmete sõltuvus – probleemiks on see, kui järgnevad käsud vajavad käivitamiseks eelmise käsu tulemust (nt. A + B C; C – E D). Kasutatakse ka andmete otseedastust, kus järgmine käsk saab eelneva käsu tulemuse operandiks enne resultaadi salvestamist registermällu. Konveierit on võimalik efektiivsemaks muuta.
Oluline on, et elektrivool läbiks peaaju Lammaste uimastamisel tuleks kasutada spetsiaalsete elektroodidega tange. Parema efekti saavutamiseks tuleb nahk/vill elektroodide kohalt märjaks kasta või vill ära lõigata. Uimastamine poltpüstoliga otsmikuluud läbival viisil. Lamba ja kitse uimastamiskoht on pea kõrgeim punkt. Poltpüstol suunatakse uimastamisel lõuapärade suunas. Kuklalohku pole lubatud uimastuslasku sooritada. Lammas fikseeritakse suurte tapavõimsuste korral Vkujulises konveieris või kõhu alt toetaval konveieril. Väikese võimsusega tapamajades/-punktides fikseeritakse loom vastavas boksis või aedikus. Kui lammas on õigesti uimastatud, kangestuvad lihased kohe ning ta kukub põrandale; ilmavaade peaks olema fikseerunud ja klaasistunud; ei esine silma sarvkesta refleksi; puuduvad rütmilised hingamisliigutused; mõnda aega jätkub südametegevus. Lambal kestab liikumatuse faas
annaabi.ee 
