kleepuva, määrdunud udusulgedega Niiskuse vähesus: suur munade massi vähenemine, koorumine algab varem, kael või selg kuivavad koore külge. Puudulik ventialtsioon: Väike munade kaalu kahanemine. Verine amnionivedelik. Tibude väärasendid munas. Koore praostumine algab enamasti muna teravas otsas. Munade liiga harv pööramine: Rebu, loode või lootekestad on kleepunud koorealuste kestade külge. Munakanatibudel, faasanitibudel hakkavad paari päevaselt kasvama kontuursuled. Lihakanatibudel 2-nädalaselt. Pardi- ja hanetibudel ilmuvad kontuursuled 1 kuu vanuselt. Kanatibudel algab juveniilne sulgimine 1 uu vanuselt ja kestab 3-4 kuud. Partidel algab juveniilsulgiine 60-80 päevaselt ja kestab 2 kuud. Sel ajal neil ei vahetu hoo- ja tüürsuled. Kanad sulgivad 1 kord aastas. Pardid ja haned sulgivad kaks korda aastas (kevadel vahetub kogu sulestik, sügisel ainult hoosuled).
pikemaid või lühemaid rändeid (nn rändlinnud; mitte rändavaid linde nimetatakse paigalindudeks). Paljud linnud aitavad kaasa taimede levimisele, kandes laiali nende seemneid. 2.2 LINDUDE ANATOOMIA Lindude keha on kaetud sulgedega. Suled on nahamoodustised, nagu roomajate nahka katvad soomused. Suled on abiks lendamisel ning hoiavad keha sooja ja kuiva. Sulgi on linnul kahte tüüpi - katte- ehk kontuursuled ja alus- ehk udusuled. Kõige tugevamad kattesuled asuvad tiibadel (hoosuled) ning sabas (tüürsuled). Kontuursuled annavad kehale voolujoonelisuse ning teevad lendamise võimalikuks. Kohevad ja pehmed udusuled hoiavad kehasoojust. Lindude skelett on samuti lendamiseks kohastunud. Luud on erakordselt kerged, kuid samas väga vastupidavad. Massi vähendamiseks on enamik linnu suuremaid luid seest õõnsad,
vees (luik,part,hani) Liikumine: lennates (kana,kotkas,vares) kõndides (jaanalind,vares) ujudes (luik,part,hani) Välimus: kehakuju voolujooneline kehaosad - pea: 1p silmi silmalaugudega kael kere: 2p jäsemeid (esijäsemed tiivad ,tagajäsemed jalad) tagajäsemed e jalad koosnevad : reis,säär,jookse,4 varvast küünistega kehakatted nahk , suled suled : udusuled(hoiavad sooja) kontuursuled : kattesuled(katavad kehapinda) hoosuled(lendamiseks) tüürsuled(lendamiseks) pulma e hundsuled(kaaslase meelitamiseks) 2.Putuktoidulised- hänilane, käosulane ja kiivitaja Segatoidulised- harakas, suur-kirjurähn ja punarind Taimetoidulised- leevike, karmiinleevike ja kanepilin 3.Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on
annaabi.ee 
