4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi) 5.Kuidas võivad olla grupeeritud piduri töösilindrid kontuuridesse (harudesse)? Esimesed,tagumised,diagonaalis,kattuvad. 6.Miks kasutatakse esirattaveolistel sõidukitel harilikult diagonaalset kontuuride skeemi? Kui peaksid esipidurid lakkama töötamast siis kandub raskus ette ja tagaratastel ei ole piisavalt haarduvust,et pidurdada piisavalt effektiivselt. 7.Mis otstarbel kasutatakse pidurisüsteemis pidurivõimendit? Nimetage pidurivõimendite liike!
4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi) 5.Kuidas võivad olla grupeeritud piduri töösilindrid kontuuridesse (harudesse)? Esimesed,tagumised,diagonaalis,kattuvad. 6.Miks kasutatakse esirattaveolistel sõidukitel harilikult diagonaalset kontuuride skeemi? Kui peaksid esipidurid lakkama töötamast siis kandub raskus ette ja tagaratastel ei ole piisavalt haarduvust,et pidurdada piisavalt effektiivselt. 7.Mis otstarbel kasutatakse pidurisüsteemis pidurivõimendit? Nimetage pidurivõimendite liike!
Umbes 1904. aastal kohtus Matisse Pablo Picassoga, kes oli Matissest 12 aastat noorem. Nendest said eluaegsed sõbrad ja ka konkurendid, kelle töid võrreldi. Nende tööde erinevus oli see, et Matisse lähtus maalides loodusest , aga Picasso kujutlusvõimest. Inimestele meeldisid Matisse maalid ja neid käidi vaatams üha sagedamini ja rahva hulk, kellele Matisse maalid meeldisid aina suurenes. Matisse, kes jäi truuks oma kiindumusele puhastesse värvidesse ja stiliseeritud kontuuridesse sai 1905. aasta näitusele järgnevatel aastatel kiiresti maailmakuulsaks. Oma elu lõpuni paistis ta silma viljakuse ja huvi poolest hilisemagi avangardi vastu. Looming Henri Matisse tuntumad teosed: · ,,Lugev naine" · ,,Õhtusöögilaud" · ,,Elurõõm" (1905-1906) · ,,Tants" (1910) · ,,Lidija Delektorskaja" (kunstniku sekretäri portree 1947) · ,,Lõunalaud" (1897) · ,,Proua Matisse'i portree" (1907) · ,,Muusika" (1939)
Eriliselt hoolikas tuleb olla seega külmade tarindiosade ja servaalade soojendamisel ning kaitsmisel. Võib kasutada järgmisi soojendusviise: o juhtmetega elektersoojendus o raketisesoojendus o infrapunakiirgusega soojendamine o kuumbetoon Juhtmega elektrisoojendus Juhtmetega elektrisoojendus on meetod, milles trafo abil muudatud kaitseväikepingega vool juhitakse peakaabli ja ühenduskaabli kaudu betoonitarindis olevatesse takistusjuhtme kontuuridesse. Takistuse mõjul juhe soojeneb ja soojendab enda ümber olevat betooni. Juhtmetega elektrisoojendus koosneb järgmistest osadest: o Trafo- ülesanne on alandada võrgupinge ohutu väärtuseni (alla 42V) ning toimida võimsusregulaatori ja juhtimisseadmenda. o Peakaabel- selle abil juhitakse vool soojendatava objektini. o Ühenduskaabel- selle abil ühendatakse soojendus juhtmed peakaabliga. o Soojendusjuhtmed- on plastkattega 2 mm terastraadid.
kaardi kirjast. Pinnavormid ja esemed märgitakse kaardile topograafiliste leppemärkide abil, mis kujult sarnanevad esemetega looduses. Orientiirid, mis on liiga väikesed kaadi mõõtkavas kujutamiseks (sillad, veskid, üksikud majad vms.) kujutatakse kaardil mõõtkavatute märkidega. Lisaks nendele kantakse veel nn. selgitavad märgid - horisontaalid, punkti või veepinna kõrgust või sügavust näitavad numbrid jms. Tasased alad, nagu mets, soo põld, märgitakse kontuuridesse vastavate märkide abil. Pinnavormid nagu mäed ja orud, kujutatakse kinniste kõverjoonte või horisontaalide. Värvilistel kaartidel tähistatakse mets rohelisega; sood, veekogud, liustike horisontaalid ja igilumi sinisega; liiv ja selle horisontaalid pruuniga; tähtsamad teed punasega ja muud leppemärgid mustaga. Horisontaalid ehk samakõrgusjooned kulgevad kaardil mööda kujutletavate horisontaalpindade ja maapinna lõikejooni. Horisontaalide vahekauguseks
/¯¯ ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ 1. Katame kaardil asuvad 1de ruudud suurimate kontuuridega, kasutades seejuures võimalikult vähe kontuure. ( 0-lle ei tohi valida 1-de kontuuridesse ) 2. Määramatuse ruute tohib seejuures kontuuridega katta, kuid ei pea katma. Ü Määramatusi katame kontuuridega ainult siis, kui see aitab kasvatada T
00 01 11 10 x1 x 2 seejuures võimalikult vähe kontuure. ( 0-lle ei tohi valida 1-de kontuuridesse ) 00 1 0 — 1 00 1 0 1 1 2. Määramatuse ruute tohib seejuures kontuuridega katta, kuid ei pea katma. x1 x3 Ü
annaabi.ee 
