1956. a otsuse ning repressioonide teostamisega. Üsna kiirelt kaob edaspidi isikukultuse kriitika inimeste tavaelust ära, see tuleb esile ainult siis, kui Hrustsov seda vajalikuks peab. Edaspidi kasutas ta seda eelkõige just oma vastaste kõrvaletõrjumiseks. Kui vaadata Hrustsovi kõne teksti ja seda eraldi vastuvõetud isikukultuse otsust, siis tähelepanuväärne on Stalini kriitika rõhuasetus. Kuri, mida Stalin tegi, see oli seotud eelkõige parteiga. Kontspetsiooni järgi kannatas kõige rohkem partei, mitte inimesed. Enamik näiteid on seotud nende inimestega, kes oli 20ndatel ja 30ndatel võimupüramiidi tipus ja keda Stalin represseeris. Põhi isikukultuse tõlgendajaks sai Hrustsov. 1961 taas järjekordse partei kongressi aasta. Aasta, millal Hrustsov viimast korda isikukultuse küsimuse jõuliselt päevakorrale tõstis. Viis välja selleni, et Stalin, kes tolle ajani oli lebanud mauseleumis Lenini kõrval, viidi öösel ära ning
lahendusena. Isegi Oxfordi majandussõnaraamatu järgi on Piirangute teooria lähenemine tootmisplaneerimisele, mille tähelepanu on suunatud protsessis erinevatele võimsuse piirangutele või pudelikaeladele ja mille eesmärk ei ole kogu süsteemi koormust maksimeerida. (Oxford Dictionary of Business) Piirangute teooriat käsitlevas kirjanduses ei ole ka ühtset arusaama millised teadmised kuuluvad nimetatud kontspetsiooni definitsiooni. Üldisemas plaanis käsitletakse Piirangute teooriat juhtimisfilosoofiana ja metodoloogiana. Goldratt, kes võttis mõiste esmakordselt kasutusele 1987 aastal tähistas mõistet teooria süsteemi piirangust lähtuva voogude juhtimise hüpoteesi testima hakkamisena, kasutamisena ja täiendamisena kuni parema teooria loomiseni. Teooriaks nimetamise põhjuseks on Goldratt toonud ka soovi loobuda rõhuasetusest reeglitele ja
Ülalpool esitati lühike ülevaade personali arendamise kohast organisatsiooni kui terviku strateegias. Selgitati, millised tegurid mõjutavad personali strateegia koostamist, kuidas see sõltub organisatsiooni juhtimise põhimõtetest ning tingimustest, kus organisatsioon tegutseb. Sellele tuginedes käsitletakse järgnevalt personali arendamise esimest ja tähtsamat tegevust ja sellele vastavat dokumenti personali arendamise, sealhulgas ka koolitamise kontspetsiooni ja strateegiat. 2 Personali arendamise ja koolitamise kontseptsioon¹ ja strateegia Laine. Kas on mingi vahe üldise personalipoliitika ja personalipoliitika vahel? Kui organisatsiooni töötab personalipoliitikat välja, siis esitatakse selles ka töötajate väärtustamise alased seisukohad ja kokkulepped ning põhimõtted, millest lähtutakse kõigis personalitöö valdkondades, arendamine ja koolitus kaasaarvatud.
annaabi.ee 
