Võrdeline seos ja selle graafik. Koostaja: Siim Kristjan Terras Juhendaja: Monika Heinmaa 2017 Mis on võrdeline seos? võrdeliseks seoseks nimetatakse seost, kus ühe suuruse suurendamisel mingi arv korda suureneb teine suurus sama palju kordi muutujate y ja x jagatis on alati kindel arv a, mida nimetatakse võrdeteguriks võrdeline seos esitatakse tavaliselt kujul y = ax, kus a on võrdetegur Võrdelise seose graafik võrdelise seose y = ax graafikuks on sirge, mis läbib koordinaatide alguspunkti (0; 0) ning punkti (1; a) kuna võrdelise seose graafikuks on sirge, läheb selle joonestamiseks vaja kahte punkti võrdelise seose korral on sirge y = ax tõusuks võrdetegur a Võrdelise seose graafik kui a (võrdetegur) on positiivne (a > 0), läbib sirge koordinaattasandi I ja III veerandit kui a on negatiivne (a < 0), läbib graafik koordinaattasandi II ja IV veerandit kui a on võrdne nullig...
1999 + 2,989 = 2001,989 2002 (sest esimene liidetav on antud üheliste täpsusega) Kui andmete hulgas on ka täpseid arve, siis me neid lõppvastuse tüvenumbrite arvu määramisel arvesse ei võta. [2 lk 50] Ligikaudse arvutamise reegel ei kehti, kui vaadeldavas tehtes (liitmises-lahutamises või korrutamises-jagamises) osaleb rohkem kui neli ligikaudset arvu. [1 lk 39] Kasutatud kirjandus Tekst: 1. K. Kaldmäe, A. Kontson, K. Matiisen, E. Pais ''Matemaatika õpik 8. Klassile'' Avita, 2006 2. A. Veelmaa ''Matemaatika VIII klassile'' Mathema, 2000
Peab teadma niisuguste ligikaudsete arvude kirjutusviisiga, mille korral arvu kirjutisest järeldub kohe ka selle arvu vea ülemmäär. Nimelt kirjutatakse arv ainult õigete numbritega. Õigeks loetakse sellist numbrit, mille kümnendkohale vastav ühik on suurem vea ülemmäärast. [2] Kasutatud kirjandus 1.Allar Veelma. Matemaatika 8, I osa, Tallinn ''Mathema'' 2000 2.Kersti Kaldmäe, Anneli Kontson, Kärt Matiisen, Enno Pais. Matemaatika 8, I osa, AS BIT, 2006 3.Allar Kivi
.. 13,37 + 13,37 Kõik liidetavad on sajandiku täpsusega ja madalaima ühise järgu reegli kohaselt peaks ka [summa olema sajandiku täpsusega. [2; lk 39 6 Kasutatud kirjandus Koolimatemaatika entsüklopeedia. Elts Abel, Mati Abel, Ülo Kaasik. Ilmamaa 2006 [1] Matemaatika 8. klassile, I osa. Kersti Kaldmäe, Anneli Kontson, Kärt Matiisen, Enno [2] Pais. Avita 2006 Internet. http://materjalid.tmk.edu.ee/silvi_malv/Matem.doc [3] Matemaatika põhikooliõpilasele. Aavo Lind. Kirjastus Ilo 2001 [4] 7
Mõnes õpikus on näiteülesanded rohkem elulisemad, kui teises. Teises on aga puhtalt matemaatilised ülesanded. Arvu teadmine on elus vajalik ning seda oli ka vajatud ning välja arvutatud ka kõige kaugemas minevikus. KASUTATUD ALLIKAD Bailey, D. H., Borwein, J. M., Plouffe, S., Peter, M. P. (1996) http://crd- legacy.lbl.gov/~dhbailey/dhbpapers/pi-quest.pdf (22.05.2012). Kaasik, K., Cibulskaire, N., Strickience, M. (2007). Matemaatika 6.klassile II osa. Tallinn: Avita Kaldmäe, K., Kontson, A., Matiisen, K., Pais, E. (2005). Matemaatika 7.klassile II osa. Tallinn: Avita Nõmmiste, K. http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/pi_ajaloost.pdf (22.05.2012). Pais, E. (1998). Matemaatika 7.klassile II raamat. Tallinn: Avita (2009). Pi Day. http://www.mathgoespop.com/2009/03/pi-day.html (22.05.2012). (2012). Pi Day. http://en.wikipedia.org/wiki/Pi_Day (22.05.2012). (2010). Pi päev. http://miinor.wordpress.com/2010/03/30/pi-paev/ (22.05.2012). Telgmaa, A., Nurm, E. (2002)
annaabi.ee 
