… Nende asemel võivad olla: Requiem aeternam, Dies Irae, Confutatis, Lacrimosa … autorid (eestlased) C. Kreek, E. Tubin, E.S.Tüür Missa ... - on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm - tekstid on ladinakeelsed - tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides - osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastalelaulud olid algselt ühehäälsed … laulud olid ühehäälsed gregoriuse koraalid … kujunes žanrina välja 14.-15. saj. … on alates 18. saj. tuntud kontsertteosena … esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel) … on ladinakeelne ja muutumatu tekstiga … autorid (eestlased) A. Pärt, U. Sisask
Ladina keeles tähendab passioon kannatust. See on vaimulik oratoorium koorile, solistidele ja orkestrile, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioon erineb oratooriumist vaid oma kindla sisu poolest. Passioonide teemaks on Kristuse kannatused. Seda akantakse ette kirikutes Suurel Reedel, mil usklikud elavad mõttes läbi Kristuse piinad ja ristiohvri. Kontsertteosena esitatakse neid väljaspool kannatusaega. Barokiajastul kasutati passioonides suuri tempokontraste. Samuti kasutati järske piano ja forte vaheldumisi. Kui varem esitati heliteosed enam-vähem ühtlase kõlategevusega , siis nüüd hakati rakendama kõla paisutamist ja kahandamist. Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone. Passioonides tõusis esikohale meloodia. Barokiajastul väljendab teose emotsionaalset poolt eelkõige tundeküllane ja pingeline, sageli lausa dramaatiline meloodia
koht nende jaoks oli koori all asuv keldriruum krüpt. Nüüd hakati kirikutele ehitama ka torne; need olid suhteliselt madalad, nende arv võis vahelduda, kuid enamasti oli kaks torni läänefassaadil. Missa on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm tekstid on ladinakeelsed tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides laulud algselt ühehäälsed laulud olid ühehäälsed gregooriuse koraalid zanrina kujunes välja 14-15 saj alates 18 saj tuntud kontsertteosena esitajaks koor ladinakeelne ja muutumatu tekstika osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastale eestlastest autoreid: A Pärt, U Sisask osad: Kyrie eleison (issand halasta) - palve (üks missa vanimaid osasid) Gloria in excelsis Deo(au olgu Jumalale kõrges) - kiidulaul Credo in unum Deum (mina usun ainsasse Jumalasse) - usutunnistus Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) - kiidulaul Agnus Dei, qui tollis peccata mundi (jumala tall, kes Sa maailma patud ära kannatad) - palve
annaabi.ee 
