Ludwig van Beethoven Beethoven on sündinud 16.detsembril 1770-ndal aastal Bonnis. Ta on Saksa helilooja ja Viini üks klassikutest. Tema noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa õpetas talle klaverit ja viiulit. Esimest korda andis Ludwig kontserdi seitsme aastaselt. 19- aastaselt sai temast perekonnapea. Kahekümne kahe aastaselt asus ta elama Viini. Seal kogus ta kuulsust virtuoose kontsertpianistina. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Kui lood olid esmaettekantud siis need kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii. Ludwigi elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 1770-1792 Bonni periood ( kujunemisaastad ) 2. 1792-1802 Viini periood ( varane looming ) 3. 1802-1812 Viini 2. periood ( loomingu kõrgaeg ) 4. 1813-1827 Viini 3. Periood ( hiline looming ) Beethoveni tähtsamad teosed olid: 1. 3.sümfoonia "Eroica" 1803/04 2. 5
õppides võttis ta orelitunde. · Edasi suundus õppima Peterburi Konservatooriumi. · Pärast lõpetamist töötas ta 1898 - 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. · Neile ametitele lisandus ka tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. · 1904. aastal kolis Tobias Tartusse. · Töötas seal keskkooli muusikaõpetajana, klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina. · Tobias pani aluse ka eesti professionaalsele muusikakriitikale. · 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda Pariisi, hiljem läks aga Saksamaale. · 1918. aastal jäi helilooja kopsupõletikku ning suri 29 oktoober 1918. Looming · Tobiase helilooming on mitmekesine, jõuline ja monumentaalne. · Ta tõstis Eesti heliloomingu professionaalsele tasemele. · Liiga ebapüsiva loomuse tõttu jäid paljud tema teosed lõpetamata.
komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnistatud lauluõpetaja. 9a võeti Georges vastu muusika konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ta ihaldatud ,,Rooma preemia" ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Kodumaale naastes ütles ta ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper ,,Pärlipüüdjad". Vastuvõtt oli üsna jahe, ent tegu oli helilooja esimese teosega, mis siiani on teatrites mängukavas. 1875a esietendub tema ooper ,,Carmen", mida tabas samuti vihane kriitika mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni ja Bizet suri südameataki tagajärjel 75a suvel. Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks kuna selles ooperis esines ka kõne, ent Carmen on sisult traagiline.
muutunud suuremaks ja keeli 43. Iiri harf kadus kasutuselt 18 sajandi lõpul. John Field Viiuldaja poeg John Field olid pärit Dublinist ja kui perekond 1793. aastal Londonisse kolis, sai andekast poisist pianisti, helilooja ja klaverimeistri Muzio Clementi õpilane. Pärast kontsertringreise, mis viisid noorukese Fieldi ka Venemaale, otsustas ta jäädagi Peterburi, kus alates 1802. aastast töötas hinnatud klaveripedagoogi ning kontsertpianistina. Pärast haigestumist 1821. aastal pöördus ta Londonisse tagasi. Viimane Eurnoope-turnee viis teda uuesti Venemaale Moskvasse, kus ta ka 55-aastasena suri Riverdance Iirimaa tantsutraditsioonid on säilinud tänapäevani. Tuntuim iiri tants on jig 6/8 taktimõõdus kiiretempoline meeste soolotants. Populaarsed on ka 2/4 taktimõõdus kadrill ja reel. Iirimaa tuntuim ja omanäolisim tantsuansambel on 1994.a loodud Riverdance.
konservatooriumi. Seal õppis ta klaverimängu(temast sai suurepärane pianist)ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857.a võitis ta ka ihaldusväärse Rooma preemia ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Selle perioodi loomingust on säilinud ainult 4 teost, k.a. koomiline ooper ,,Don Procopio". Kodumaale naasnud, ütles ta ära õppejõukohast Pariisi konservatooriumis, peletas kiusatuse tegeleda kontsertpianistina ning jätkas Rooma preemiaga seotud kohustuste(komponeerimine) täitmist. 1863.a esietendus Pariisi Theatre-Lyrique'is Bizet ooper ,,Pärlipüüdjad", mis võeti üsna jahedalt vastu, kuid millest sai esimene teos, mis on säilitanud koha ka tänapäeva teatrite mängukavades. Järgnevad aastad teenis Bizet leiba klaverisaatjana(tema noodist lugemise oskus oli fenomenaalne), teiste heliloojate teoste arranzeerimisega ning andis klaveritunde. 1868.a tõi
VIINI PERIOOD: AASTA OLI 1792, KUI BEETHOVEN LÄKS UUESTI VIINI TAGASI. SEEKORD PROOVITI ÕNNE JOSEPH HAYDNI JUURES, KES VÕTTIS TA VASTU. TÄIENDAVAID TEADMISI SAI LUDWIG ANTONIO SALIGHIERI KÄEST VOKAALMUUSIKA OSAS JA JOHANN GEORG ALBRECHTSBERGER KÄEST. MOZARTI JUURES ÕPPIMISE VÕIMALUS JÄI ÄRA VIIMASE SURMA TÕTTU EELNENUD AASTAL. JÄRGMISEKS AASTAKS OLI BEETHOVEN TUNTUD EELKÕIGE VIRTUOOSSE KONTSERTPIANISTINA. TEMA ESIMENE AVALIK KONTSERT OLI AASTAL 1795. SIIS TA ESITAS KLAVERIL OMA KLAVERITRIO. VIINIS ELATAS TA ENNAST KONTSERDITEGA, OMA TEOSTE MÜÜMISTEGA, TUNDIDE ANDMISEGA JA SAI KA KINGITUSI RIKASTE ARISTOKRAATIDE KÄEST. SAMAL AJAL PANI TA TÄHELE KA OMA KUULMISE NÕRGENEMIST. TEMA LOOMING HAKKAS KA NÜÜDSEKS JUBA VÄLJA KUJUNEMA. TEOSTE ÄRA TUNTAVATEKS JOONTEKS
nii organisti kui dirigendina. Muuhulgas on Peterburi ajajärgust pärit ka Rudolf Tobiase Klaverikontsert c- moll ja populaarseks saanud kooriteos "Eks teie tea". 1904. aastal kolis helilooja lõpuks Eestisse, täpsemalt Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimiseks. Kuid suureneva perekonna vajadused ei lubanud seda: töö keskkooli muusikaõpetajana (1904 1908), klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina võttis ikkagi suurema osa tema ajast. Tartu perioodist on pärit ka hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas Tobias koos sõpradega korraldada arutelusid muusika ja uute teoste üle, kus ta kaitses väga ägedalt ja teravalt oma seisukohti. Artiklites on tunda Tobiase kõrget eruditsiooni ja laiahaardelisust, toogem siinkohal ära tema "Vanemuises" 1907
annaabi.ee 
