Tema looming on psühholoogilise sisuga, tema muusika väljendab esmajoones inimese hingelisi elamusi. Helidesse on peidetud on peidetud õnnepüüdlused ja kaotusevalu, rõõm, meeleheide jms. Tal on voolav laulev meloodia mis on tundeküllane. Sümfooniline muusika See oli talle kõige südamelähedasem. Ta on loonud üle 30 mitmesuguse sümfoonilise teose. IV, V, VI sümfooniates tulevad esile eriti hästi tema muusika iseloomulikud omadused Instrumentaalkontserdid tema kontserdites valitsevad päikesepasitelised, paiguti lausa pimestavalt rõõmuküllased meeleolud Ooper tema ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon(armastus, viha, armukadedus jms) ,,Jevgeni Onegin" Oliu meistriteoseks Tsaikovski kümne ooperi hulgas. Selles säilib küll Puskini idee, kuid Tsaikovski suunates tähelepanu tegelaste tundeelule tõlgendas seda psühholoogilise draamana.
Muud kontserdit lihtsalt polnud parajasti tulemas. Ja ausalt öeldes, see kontsert oli võrratu! Poleks kindlasti ootanud sellist fantaslilist õhtut nii hea muusikaga. Arvan, et laulude järjekord oli väga õigesti üles ehitatud. Kontsert algas väga rahuliku ning ilusa looga, mille sõnu teadsin isegi mina, kuna olin seda lugu varem ka raadiost kuulnud, aga ma ei teadnud, kes seda esitab ja ei uurinud seda asja ka väga pingsalt. Kindlasti väga suureks plussiks Jelena Vaenga kontserdites on see, et tal on väga lai repertuaar. On eriteemalisi laule, nagu oli ka varem mainitud, ning nende esitamisesks kasutatakse väga erinevaid pille. Lauval võis näha vähemalt 10 moosekanti. Laval võis jälgida kahte kitarri, kahte saksofoni, klaverit, trumme, kolme back-vokaali lauljat ja Jelenat ennat. Ta mängis osades lauludes ka ise klaverit. Tavaliselt hakkab ta sellistel hetkedel nutma, ka see kord polnud erandlik. Ta laulud on lihtsalt niivõrd
See on lihtsalt tore, kui inimene oskab paljusid erinevaid instrumente mängida. Just seepärast soovitangi selliseid asju, et tulevikus kontserdi ülesehitusi natuke muuta sellega, et tuua sisse natuke teistsugust muusikat ja uusi instrumente. Selliste muudatustega saaks ta lavalist show'd palju huvitavamaks publikule muuta. Sellel kontserdil tundus, et Sofia on ka selline inimene, kellele meeldib publikut kaasa laulma panna, siis tulevastes kontserdites võiks ta inimesi lihtsamaid instrumente mängima kutsuda, et kontserdit huvitavamaks teha. Need on minupoolsed soovid ning usun, et kui ta selliseid muudatusi teeks, huvituks inimesed veel rohkem tema kontserditest.
Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja orkestrile, mis on kolmeosaline (kiire- aeglane-kiire) .Sonaadivormis I osa algab ekspositsiooniga orkestri esituses ning seejärel kordab solist koos orkestriga sama. Töötluses arendatakse solisti ja orkestri dialoogi. Vahetult enne I osa lõppu antakse solistile võumalus näidata oma tehnilist meisterlikkust soololõigus ehk kadentsis. Varaseimas kontserdites improviseeris solist kadentsi, nüüd see aga kirjutatakse ete. Peale soololõiku saab I osa lõppsõna orkester. Kadents võib olla ka viimase osa lõpu eel. Solistipartii on kontserdis enamasti virtuooslik ning nõuab esitajalt väga häid oskusi. Kontserte on loodud kõikvõimalikele pillile. Vastavalt soolopillile nimetatakse teost. J. F. Haydn, W.A. Mozart, F. Chopin, F, Liszt, H, Eller, R. Tobias Concerto grosso 17-18 sajandil ehk barokkajastul oli see levinud kontserdiliigiks
annaabi.ee 
