nõukogude ajastusse. Selle aja jooksul muutus bändi koosseis nii mitu korda, paljud selle liikmed said suurepärasteks muusikuteks. Orkestri olemasolu peamine tagamõte on õpetada noori kollektiivselt musitseerima ning võimaluse korral arendada nende loomingulisi võimeid. Praegu peab bänd aktiivset proovi ja kontserditegevust, v6tab osa erinevatest kontserditest ja festivalidest esinemislavadel Narvas ja ka mujal. 2. Raivo tafenau Raivo Tafenau on sündinud 20. novembril 1963. aastal Mustlas. Ta on Eesti dzässsaksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. aastal valiti ta Eesti Raadio
nõukogude ajastusse. Selle aja jooksul muutus bändi koosseis nii mitu korda, paljud selle liikmed said suurepärasteks muusikuteks. Orkestri olemasolu peamine tagamõte on õpetada noori kollektiivselt musitseerima ning võimaluse korral arendada nende loomingulisi võimeid. Praegu peab bänd aktiivset proovi ja kontserditegevust, v6tab osa erinevatest kontserditest ja festivalidest esinemislavadel Narvas ja ka mujal. 2. Raivo tafenau Raivo Tafenau on sündinud 20. novembril 1963. aastal Mustlas. Ta on Eesti dzässsaksofonist. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli akordioni erialal, kuid pärast seda sai temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. aastal valiti ta Eesti Raadio
aastal, VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal, uue "Endla" avamist 1911. aastal. Aastast 1904 esines Lüdig abikaasa Mathilde (sopran) saatjana nii Venemaal kui Eestis. I maailmasõja ajal teenis Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris. 1918. aastal tuli Martin Lüdig Tallinna ja töötas aastail 1918-1924 Kaarli kiriku organistina. Ta osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920- 1922 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas ta ka kontserditegevust organistina ja dirigendina. Ta oli osaühisuse "Esto-Muusika", samuti muusika kuukirja "Helikund" üks asutajaid. 1920. aastatel käis Lüdig koos abikaasaga kontserdireisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. 1925-1928 elas ta Argentiinas, kuhu läks soodsamaid töötingimusi otsima. Paraku ei osutunud kuuldused sealsest organistidepuudusest tõeks. Algul pidi ta teenima vaid kõrtsipianistina, hiljem sai tööd Buenos Airese saksa meeskoori juhina. 1929
Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi organistina. Ta osales mitmete ürituste korraldamises, s.h Tallinna Kõrgema kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895. Muusikakooli asutamises (1919) ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920- 1922 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas ta ka kontserditegevust organistina ja · Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema dirigendina. Ta oli osaühisuse "Esto-Muusika", samuti muusika kuukirja loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal "Helikund" üks asutajaid. siirast lüürikat. · 1920
annaabi.ee 
