Joachim Quanz kirjutas kuningale flöödikontserte ja sonaate. Klavessiinimängijana tegutses seal õukonnas Carl Philipp Emanuel Bach. 1767 lahkus ta Hamburgi. Valgusajastu tõstis 18.sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ajastu religioossus oli pigem soutud inimese isiklike usuliste kogemustega. 18.sajandil hakkasid helilooja suhtlema laia ja anonüümse publikuga. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ja neid korraldavad ühingud saksakeelses Euroopas- Leipzigis, Viinis(1771), Berliinis(1790).Tõusis ka olulisele positsioonile muusikaajakirjandus ja -kriitika. Helilooja Jean-Philippe Rameau kes rajas uue harmoonikäsitluse. Uues stiilis intrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Ooper on alati olnud kalleim muusika- ja teatrižanr, seega jäi ta kuni 18.saj alguseni seotuks õukonnapidustustega. Opera seria- kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, väärtuste konflikt.
Kirikumuusika pidi eelkõige vastama oma funktsioonile jumalateenistuses, õukonnamuusika aga suhteliselt kitsa publikugrupi maistele. Kumbki valdkond ei jätnud ruumi helilooja isikupärale. 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. 1725 algas Pariisis avalike kontserdite sari ja umbes samal ajal hakkas Telemann korraldama Hamburgis kontserte sissepääsumaksu ja trükitud kavadega. Tekksiid mitmed uued kontserdisarjad. Muusikaelus tõusis väga olulisele kohale ka muusikaajakirjandus ja -kriitika. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakatai kutsuma varasemat muusikastiili baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saigi uudne harmooniakästilus, mille rajas üks prantslane Rameau. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti(Bachi ja
muutused-põhjuseks eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Klassikalise stiili kujunemine Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religioon asendus ratsionaalse moraaliõpetusega, kirikust olulisemaks sai inimese isiklikud kogemused. 18 sajand hakkasid heliloojad suhtlema suurema ja anonüümsema publikuga, mistõttu tähtsaks sai isikupära. Sündisid mitmed kuulsad kontserdisarjad ning 1725. aastal esimene regulaarselt ilmuv muusikaajakiri Hamburgis. Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti kirjutas 555 klavessiinisonaati, mis valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, mis koosneb reeglina 3 lõigust: 1. Ekspositsioon-esitleb omaette lõikudes 2 peamist helistikku-toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Sageli on peateema jõuline ja kõrvalteema lüüriline. 2
annaabi.ee 
