Eksisteerisid ka kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna hakati piiblimüütide asemel eelistama ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esindulikkust ja liikumishoogu. Minu jaoks on barokk suurte uuendustega igati mitmekülgne muusikastiil, sest just barokk-ajastul hakati muusikat edukalt esitama ka väljaspool kirikut ehk muusika jõudis avalikesse kontserdisaalidesse. Samuti hakati muusikat looma tellimise peale, tänu millele arenes muusikaelu suure kiiruse ja õhinaga. Muusikas jäi püsima palju vana, kuid tekkis juurde ka palju uut, mis tegi barokiajastu muusika mitmekülgseks. Kaisa Aadna
(*1971). Mõnigi helilooja on olnud väga edukas. Näiteks valis 1995 Londoni Academy of St. Martin in the Fields Tõnis Kaumanni Euroopa nooreks heliloojaks. Edukad on olnud eesti heliloojad ka ROSTRUMi heliloomingukonkursil. Soovitatud heliteoste hulka on seal jõudnud Erkki-Sven Tüüri Reekviem (1994), Lepo Sumera 5. sümfoonia (1996), Helena Tulve «à travers» (1998), Jüri Reinvere "Loodekaar" (2000). 1990. aastate lõpul jõudsid kontserdisaalidesse noorte heliloojate Kairi Kose (*1976), Mirjam Tally (*1976), Timo Steiner (*1976) ja Ülo Kriguli (*1978) looming.
Mõnigi helilooja on olnud väga edukas. Näiteks valis 1995 Londoni Academy of St. Martin in the Fields Tõnis Kaumanni Euroopa nooreks heliloojaks. Edukad on olnud eesti heliloojad ka ROSTRUMi heliloomingukonkursil. Soovitatud heliteoste hulka on seal jõudnud Erkki-Sven Tüüri Reekviem (1994), Lepo Sumera 5. sümfoonia (1996), Helena Tulve «à travers» (1998), Jüri Reinvere "Loodekaar" (2000).1990. aastate lõpul jõudsid kontserdisaalidesse noorte heliloojate Kairi Kose (*1976), Mirjam Tally (*1976), Timo Steiner (*1976) ja Ülo Kriguli (*1978) looming. [6] Kasutatud kirjandus: [1] http://wiki.zzz.ee/index.php/Eesti_hariduse_ajalugu_20sj [2] http://www.okupatsioon.ee/1940/koikfreimid.html [3] http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=849&kateg=5&nimi=&alam=21&tekst_id=850 [4] http://narva.ut.ee/estica/est/arhitekt/arhitektuur2.html [5] http://narva.ut
vaimulikud laulud. Liikuma hakkasid vennastekogudused, kes pööras tähelepanu muusikale. 3 huvitavat fakti ilmaliku muusika arengu kohta Eestis 13-18 sajand Muusikas esines sel ajal seisuslikke erinevusi. Nt ei tohtinud pulmalised veekogude äärde ja maale sõita timpanite ja trompeti helide ja paukude saatel, kuna see oli aadli privileeg. 19. Sajandil liikus nii ilmaliku kui ka vaimuliku muusika esitamine salongidest ja kirikutest kontserdisaalidesse. 19. Saj algusest tegutses Tallinnas saksa muusikateater, kus esitati maailmakuulsaid oopereid. (nt Verdi ja Wagner) 18.sajandi lõpuks jõuti Eestis mitmehäälse koorilauluni. Koorid tekkisid kirikute ja kihelkonnakoolide juurde. Silmapaistvaks muusikaelu keskuseks kujunes Laiuse kool. Muusikaelu keskusteks kujunesid veel Torma, Põltsamaa, Väägvere David Wirkhous- Eesti parima puhkpilli orkestri juht Cimze seminarist tulid esimesed Eesti heliloojad Eesti ärkamisaeg:
annaabi.ee 
