Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,Rigoletto" (dirigent Stefan Soltesz), millega anti külalisetendusi ka Jaapanis ning 1999 aastast 2005 tegutseb lauljatar vabakutselisena · Ta on soleerinud Milano, Napoli, Genova, Verona, Cagliari, Ravenna, Torino,
(1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse ,,Unustatud rahvad". Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks on ,,Kalevala XVII runo" (1985) meeskoorile, solistidele ja rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid. Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika-aastapreemia, 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV kultuuripreemia, 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia. Tormise vanemad olid muusikalembesed. Kuusalus, kus helilooja
Eestis. I maailmasõja ajal teenis Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris. 1918. aastal tuli Martin Lüdig Tallinna ja töötas aastail 1918-1924 Kaarli kiriku organistina. Ta osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920- 1922 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas ta ka kontserditegevust organistina ja dirigendina. Ta oli osaühisuse "Esto-Muusika", samuti muusika kuukirja "Helikund" üks asutajaid. 1920. aastatel käis Lüdig koos abikaasaga kontserdireisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. 1925-1928 elas ta Argentiinas, kuhu läks soodsamaid töötingimusi otsima. Paraku ei osutunud kuuldused sealsest organistidepuudusest tõeks. Algul pidi ta teenima vaid kõrtsipianistina, hiljem sai tööd Buenos Airese saksa meeskoori juhina. 1929. aastal tõid aga halvenenud tervis ning koduigatsus Lüdigi Eestisse tagasi. Tallinnas olles asus ta tööle organisti ja õpetajana, 1932. a. kolis aga Pärnusse, kus hakkas juhatama "Endla" seltsi koori
· Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema dirigendina. Ta oli osaühisuse "Esto-Muusika", samuti muusika kuukirja loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal "Helikund" üks asutajaid. siirast lüürikat. · 1920. aastatel käis abikaasaga kontserdireisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. · Tähtsal kohal Kapi loomingus on koorilaulud, kokku umbes 100. 1925-1928 elas ta Argentiinas, kuid 1929 tuleb Eestisse tagasi. · Ta võttis eeskujuks klassikalis-romantilise muusika ning rajas oma helikeele selle · Ta asus Tallinnas tööle organisti ja õpetajana, 1932. a. kolis aga Pärnusse, kus traditsioonidele
annaabi.ee 
