loomse toidu, alkoholi ja ristiusuga, asendades viimast algul darvinismi ja markismiga. Esimene maailmasõda muutis aga muutis Shaw vaateid veelgi, nüüd imetles ta tugevaid mehi, nagu Lenin, Stalin ja Mussolini, ning pidas loomulikuks liberaalse demokriaatia asendamist kommunismiga. Huvitav on seegi, et oma 75 aasta sünnipäeva tähistas Shaw Moskvas. 1880. aastal hakkas Shaw elatist teenima ajakirjanikuna kirjutas raamatu-, teatri-, kunsti- ja kontserdiarvustusi. 1890-ndatel algas tema kirjanikukarjäär, mis kestis kõrge vanuseni. 1898. aastal abiellus Shaw Charlotte Payne- Townsendiga, jõuka ja praktilise meelega iirilannaga, kellega ta elas abielutult, st initiimse lähenduseta, elu lõpuni. Emotsionaalse rahulduse sai Shaw kirjavahetusest, mida pidas mitme naisega, ka Mrs Patrick-Campbelliga, kellele mõeldes on loodud ka ,,Pygmalioni" Eliza roll. Shaw on andnud elamise retsepti: elage oma elu täisvereliselt, pühendage
Teine oli õnnestunum. 1893.aastal oli 25-aastane ja sooritas oma gümnaasiumi küpsuseksami Narvas. Treffneri koolil polnud õigus anda välja lõputunnistust. Narvas oli kergem võimalik lõpetada. Lõpetas teatud mööndusega teised ained vastasid gümnaasiumi tasemele, aga vanad keeled (ladina, kreeka) jäid välja. Nende eest lõpuhinnet ei saanud. Õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ja kirjutada teatri- ning kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja Konstantin Päts. Ajalehes töötas ka Eduard Vilde. Tööd oli palju ja aega vähe, seetõttu ilmus neil aastatel vähe ilukirjanduslikku loomingut. Silmapaistvamad jutud: ,,Tähtis päev" (Karjapoiss, loomade eest hoolitsemine, loomad tahavad toimetamist. Karjapoiss käis iga päev loomadega väljas. Piiratud aedikuid ei olnud, pidi silma peal hoidma. Ühel päeval sai võimaluse, et saunamees läks poisi eest karja. Poiss
Sel ajal alustas ka om akirjanduslikku tege vust. Ajalehes ilmusid ,,Kaks paari ja üks ainus" ning ,,Vanad ja noored" Ta oli 25aastane, kui sooritas gümnaasiumi küpsuseksamid Narvas. Lõpetas teatud mööndusega, kuna vanad keeled (ladina ja kreeka keel) ei vastanud nõudmistele ning nende eest ta lõputunnistust ei saanud. Tal õnnestus tööd saada Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. Tema ülesandeks oli hankida kohalikke uudiseid ning kirjutada teatri- ja kontserdiarvustusi. Samal ajal oli Teataja toimetaja-väljaandja K. Päts. Teiste kaastööliste hulgas tegutses ka E. Vilde. Kuna tööd oli palju ja aega vähe, ilmus sel perioodil vähe ilukirjanduslikke töid. Paar tähtsamat: ,,Tähtis päev", ,,Rahaauk". ,,Tähtis päev" Karjapoiss on peategelane, ühel päeval tuleb saunamees ja ütleb,et läheb ise tema eest karja. Poisi jaoks oli see suursündmus. Läheb kirikusse, paneb ilusad riided selga
annaabi.ee 
