Kontserdi retsensioon "Not In This Lifetime" 12. Juunis käisin Veltins Arena, Gelsenkirchen, Saksamaal kuulamas Guns n' Roses kontserdit "Not In This Lifetime". Umber kell 20, ühinesin ma rahvahulgaga habases Veltins Arenas, et kuulata nende esimest laulu `Welcome to the Jungle'. Kaks asja olid kohe selged. Esiteks: visuaalselt tegi bänd rokitähe väärilist muljet, mängides tohutul suurel laval kolme hiiglasliku videokuvaga ja aeg-ajalt ilutulestikuga, mis koondas laule kenasti. Teiseks, heli segu oli üsna karm ja Axl hääl nägi oma päeva parimad. Kindlasti ei saa eitada, et 25 aastat on bändi kurnanud ja kindlasti on Axl Rose kosunud ja eriti - Slashil puudus sigarett kui ta mängis kitarri. Kuid bänd oleks pidanud investeerima väike osa oma reisi sissetulekust, et palgata heli meeskonda, kes oleks suutnud teha kõike paremalt. Slash-i kitarris valitses kõike, ja Axli hääl jäi vaheldumisi vahele, mis mõnikord ajas mõtlema, ...
Sellel juubelikontserdil esinesid: Meie Mees, Getter Jaani, Leemet Onno ja Hellad Velled. Mina käisin sellel kontserdil sellepärast, et mulle meeldib kuulata Meie Meest. Meie Mehel on väga häid laule, mis mulle meeldivad ja mida ma tahan ka kuulata. Meie Mees on mulle alati meeldinud, sest neil on väga head laulud ja väga hea koosseis, keda tahan kuulata. Meie Mehe artistidest meeldib mulle eriti Aivar Riisalu, kes oskab väga hästi laulda. Kui Meie Mehel oleks igal suvel mõni kontserd, siis käiksin ma igal suvel Meie Mehe kontserdil. Meie Mees võiks teha igal kuul paar uut laulu oma fännidele, et nad saaksid uute lauludega tutvuda enne suve kontserte. Mina läksin kontserdile sellepärast, et Meie Mees on minu lemmik ansambel olnud juba väiksest peale ja mulle meeldis sellel kontserdil see, et see oli kõige parem Meie Mehe kontsert läbi aegade. Allar Org 11.klass
Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsed 26 aprillil toimus Pärnu Kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsert. Kontserd oli jagatud kolmeks osaks: Carl Maria von Waber 2. sümfoonia, Richard Wagner ,,Wesendonck-Leider" 1857-1858 (wesendoncki laulud) ja Richard Wagener ,,Siegfrid Idyll". Kontserdil mängis viiul, vioola, tsello, kontrabass, flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet ja triangel. Kontserdil dirigent oli Jüri Alperten, solist Heli Veskus (sopran) ja kontserdmeister Kristel Eeroja-Põldoja. Esimene osa oli C.M. von Weber 2. sünfoonia. C.M. von Weber 2. sünfoonia oli
’’Kratt’’ 8.märtsil 2017.aastal ma käisin koos klassiga Estonia Rahvusooperis, kus esitati Eduard Tubina balletti kahes vaatuses. Kontserd räägib olendist, keda nimetatakse kratiks. Tema tõi tule ja sädemetega oma peremehele raha. Kuid mingil hetkel pöördus kratt oma peremehe vastu. Kratt oli kui mingi kehastus, mis väljendas ahnust ja kadedust. Ning see olend tõi alati ebameeldivaid tagajärgi. Teisest küljest lugu pani omavahel võrdlema raha ja armastust. See pani mõtlema, et meil kõigil on omad unistused nii rahast kui ka armastusest. Tihtipeale pole võimalik mõlemat saada.
Vahepeal,peale Teelet esines taas koor,ning siis läks esinemis järjekord Ott leplandi kätte.Ott esitas lisaks isamaalistele lauludele ka oma lugusi,esitamisele tuli ka eurovisiooni laulukonkursil tuntust kogunud ,,Kuula" koos Marvi Vallastega.Ott Lepland oskas väga hästi publikuga suhestuda ja inimesed kogunesid kohe lava ette ja laulsid koos Otiga.Kontserdi lõpetas aga koor oma lugudega. Peale kontserti oli selline ülev tunne,et küll on hea olla eestlane .Selline tore kontserd traditsoon võiks igal Eesti taasiseseisvumis aastapäeval olla,kindlasti koguneks nendele inimesi iga aastaga aina rohkem ja rohkem.Eestlane on ju laulurahvas. Kontserdi elamusega jäin väga rahule.Eriti hea mulje jättis aga Ott Lepland,kellest ma varem väga vaimustuses polnudki,aga nüüd sellel kontserdil olles tulid mul tema esitatud lugude ajal lausa külmavärinad peale,sest tema esitus oli nii võimas ja ehe.Väga vahetu ja sooja inimese mulje jättis.
kontserdeid, kus keegi ka laulab vms. Kuulatud lood olid väga huvitavad ning kaasahaaravad ning võib-olla just sellest tingituna oligi rahulikemaid kohti kuulates tahtmine seda nautida silmad kinni.Kuid siiski oleks võinud olla natuke rohkem informatsiooni iga algava pala kohta ,mis oleks isegi muutnud elamuse nautitavamaks.Oli huvitav jälgida dirigendi kätetööd , keelpillide mängijate sünkroonset mängimist ja ka trummide mängimist.Kõike seda arvestades oli kontserd igati nauditav ja omamoodi elamus Kasutatud materjal: · http://www.tallinn2011.ee/noorpublik
Muusika oli üpris valju. Pala 1 Allegro ma non troppo oli väga vali, äkiline ja natuke kurva võitu vahepeal, 2 Andante oli kurva algusega, päris valju, lühem kui eelmine aga päris pikk. 3 Allegro oli äkilise algusega, alustas pala klaveri mängija, tore, palas oli palju äkilisi kohti. Ja 1 Molto moderato quasi lento oli jällegi väga äkilise algusega, ja terve pala oli üldse väga äkiline muidu oli päris tore. Vaheaeg oli 10 minutit. Muidu mulle kontserd väga meeldis aga see eriti ei meeldinud et lood olid väga pikkad. 7 lugu kestsid kokku umbes 1,5 tundi. Kõige rohkem meeldis mulle lugu 1 Molto moderato quasi lento.
Mare Ikojani fotonäitus "Kaldakivimid" Läksime ühel kolmapäeval pärast kooli Eesti Rahvusraamatukokku näitusele "Kaldakivimid". Eelnevalt olime ka paarilt tuttavalt kuulnud, et tegemist on väga kaunite fotodega, mida tasuks kindlasti vaatama minna. Jõudes sinna sattusime me ka kontserdile. Kontserd oli Noorte Meistrite Akadeemia õpilaste poolt esitatud, "Kammermuusika pooltund", mis toimub kord kuus igal kolmapäeval. Sel kolmapäeval toimus Rein Roosi löökpilliklassi kontsert "Marimbafoonia vol. 4". Esitamisele tulid ka selliste tuntute heliloojate looming nagu J.S.Bach, M.Schmidt, E.Glennie. Tore oli seal muusika saatel pilte vaadata, sest see muutis õhkkonna veelgi mõnusamaks. Pildid olid raamatukogu fuajee seinale riputatud, kahte ritta
Esinemistega koguti ka raha, mis paraku koheselt maha joodi ja nii said jällegi alguse lõputuna näivad joomis-tsüklid. Vahepeal käidi mõõda Eestit ka kontserde andmas. Mõne aja pärast hakkasid Tartu levimuusikapäevad, kus esines ka Mihkel Raud kuid ansamblis "Metallist." Seegi üritus lopes Mihkil nagu tavaliselt- väga purjus ärgates tundmatus kohas. Peagi jõudis kätte ka aeg kui hakati proove tegema ja esinema Jüri Makarovi klubis ning jõudis kätte järgmise kontserd aeg, kus "Singer Vinger" esines. Nimelt oli tegemist Rock Summer festivaliga. Lisaks Eesti bändidele esines seal ka välismaiseid bände nagu "Big Country." Peale ürituse lõppu tehti "Singer Vingerist" pilt nende uue ja esimese plaadi jaoks, mis sai omamoodi koomiline olema. Nüüd algas nn. "staabiperiood." Kõik tuttavad said kokku, Mihklil polnud vanemaid kodus, toimus lausjoomine ning taaskord loodi uusi tutvusi. Paari päeva
Hugo; "Prometheus"- Herder jt.) Maalikunstiga on seotud sümfooniline poeem "Hunnide lahing", mis põhineb saksa maalikunstniku Kaulbachi hunnide ja gootide vahelist lahingut kujutaval maalil. Muusikalise materjali oma sümfooniliste poeemide jaoks on Liszt ammutanud rahvasuust. KENTSAKAS KONTSERT. Kuulus klaverikunstnik Liszt oli 1835. aastal ühel kontserd- reisil, kus ta ka põhjapoolsel Prantsusmaal väikesesse Douai linna puutus. Temast kuulutatud kontserdile oli aga üksnes seitse kuuljat ilmunud. Ilma, et Liszt kuidagi viisi nukrat nägu oleks näidanud, astus ta ette mängupõranda äärele ja pidas koosolijatele järgmise kõne:"Austatud koosolijad! Tänan teid kõigest südamest lahke osavõtu eest, aga see saal einäi minu kontserdiks mitte sünnis olema.
annaabi.ee 
