indiviidilt endilt. Mida on siis ühele edukaks pürgivale isikule õieti vaja? Suurimaks väärtuseks peetakse alatihti sotsiaalset intelligentsust, mida määratletakse kui üldist vaimset võimekust. See paneb inimaju teiste, ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida kas vitamiini või mürgina. Iseenesest pole sotsiaalse intelligentsuse kontseptis midagi uut selle sõnastas juba möödunud sajandi 20. aastatel Edward Lee Thorndike kui inimese võime mõista teise inimese käitumist, suhelda ning oma tundeid juhtida. Särava suhtlemisoskuse omandamine saab võimalikuks pideva enesearendamise- ning ajapikku kogunevate elutarkuste läbi. Teisest küljest mängivad tähtsat rolli edus ka ülemaailmselt konkurentsivõimelised uuenduslikud ja originaalsed ideed. Mõttesädemed, mis tuginevad oskustele ja
suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään (ehk sõltumatu kõrgeim võimukandja) 2. Partikularistliku (püüe keskvalitsusest sõltumatusele) mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularistliku mõtlemise ideoloogilised juured on antiigiideedes, kus ei olnud universaalse võimu kontseptsiooni vaid riigivõimukorralduseks oli polislik riik. Aristotelese järgi oli Kreeka polis poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Juba keskajal (13. SAJ) sai Aquino Thomas
seda kehtestada) Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Impersonaalne riik ( e moodne riik) on abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään. 33. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Universalism iseloomustab keskaegset maailmapilti ja tähendab et maailm on korraldatud harmooniline tervik ja poliitiline kord peab seda peegeldama (poliitika eesmärgiks universaalne kord, rahu maa peal). Eesmärgi saavutamiseks oli vajalik, et ka (kuning)riigid oleks paigutatud hierarhilisse tervikusse, mille tipus oli üks kõrgem valitseja. Euroopas oli kõige lähem sellisele